Võsu Südasuve Challenge võimaldab ühendada särtsaka jooksuvõistluse mõnusa rannapuhkusega
21. juulil toimub Võsu Südasuve Challenge - mõnus suvine jooksuvõistlus, mis võimaldab ühendada kauni suvituslinna külastamise särtsaka jooksuotsaga. Võsul on oma hing, mis meelitab sinna nii suvitajaid kui spordinautlejaid. Need, kes on seda kogenud, tulevad ikka ja jälle Võsule tagasi. Sellest, mis muudab Võsu nii eriliseks ning mida võib oodata ligikaudu kuu aja pärast toimuval Võsu Südasuve Challenge'l rääkisime võistluse peakorraldaja Marko Tormiga.
Võsu Südasuve Challenge'i distantsiks on 10 km, mis on Eesti kõige populaarsem jooksudistants. Mis sa arvad, miks eestlastele meeldib nii väga 10 km joosta?
Usun, et see on paljudele liikumishuvilistele sobilik või vähemalt vastuvõetav distants. Lühematel distantsidel osalejatele piisav väljakutse ja pikemaid distantse armastavatele inimestele mõnus vaheldus. Ka maratoonar vajab kiiremaid lühemaid distantse.
Korraldajale oli sel korral otsustuskohas siiski ühele distantsile keskendumine. Et oleks lihtsam hallata, halvaks vähem liiklust ja kohalikku elu ning võimaldaks pakkuda osalejatele kontsentreeritult head emotsiooni ja võistluskogemust. 10 km oli see, millele enamus meie küsitletutest "alla kirjutas". Öeldi, et siis on põhjust Tallinnast välja sõita. Poolmaraton mõjus paljudele hirmutavalt ja vahepealsed variandid (15; 17 jne km) jäid küsitletute jaoks liiga ebamääraseks.
Olles korduvalt jooksnud Võsul, on sealsed inimesed jätnud väga sooja ja sõbraliku mulje. Kohalikud turumüüjad on löönud patsu ning Soome ja Vene turistid on jooksjaid kõvahäälselt ergutanud. Mis muudab Võsu jooksupubliku niivõrd eriliseks?
Võsu on Virumaa tunnustatuim puhkepiirkond. Narva-Jõesuu on pikema rannaribaga, kuid Võsu on paremini ligipääsetav ja sellel kandil on oma väljakujunenud elurütm ja fiiling. Kõik tulevad puhkama, on selle võrra rõõmsamad ja positiivsed. Seda vabanemistunnet ollakse varmad jagama ka võistlejatega.
Võsu Südasuve Challenge stardikorraldus on Eestis uudne. Stardid toimuvad algusega kell 12.00 ehk teisisõnu - starditakse väikeste gruppidena. Miks selline stardilahendus on valitud? Kui suured stardigrupid reaalselt olla võivad?
Tõepoolest starti võtame vastu kuni 500 osalejat. Rohkem kohti juurde ei looda. 10 sekundiliste intervallidega lastakse rajale korraga 8 inimest. See aitab hajutada stardis tekkida võivat massi, võimaldab paremini kohe algusest arendada kiirust ja loob ka piisavalt atraktiivse vaatemängu pealtvaatajatele. Kes soovib, võtab rahulikumalt. Kes soovib, saab kohe stardis panna gaasi põhja ja võidelda kohe stardis välja parem stardipositsioon. Maantee ääres kulgeva jooksu puhul on ka hajuvus maantee ääres parem. Tekib maksimaalselt kaks inimest kõrvuti jooksjate, kõndijate hanerida. Ei maksa unustada, et stardi esimest ca 350 m on mereäärselt kergliiklusteel - ka see 3 m laiune rada ei kannataks ühte starti ca 500 inimesega välja.
Kas võistluse medalid on juba Eestis? Kas medalid on kujundatud sama disaineri poolt nagu Eesti Ööjooksu medalidki?
Jah, läbi hooaegade on meie sündmuste medalid olnud kujundatud Rakvere Loovuskeskuse väga andeka disaineri, Jule Käen-Tormi poolt. Saan teda ülivõrretes kiita, sest tegemist on minu abikaasaga. Aga kui tõsisemalt jätkata, siis tõepoolest, jooksjate tagasiside on olnud läbi aastate meie medalite osas väga positiivne. Südasuve medalid on veel teel, aga kõige uuenduslikumad saavad need olema küll. Esimest korda proovime medaleid, mis koosnevad kahe metalli sulamist. Kuidas välja kukub, selle nägemiseks ja medali välja teenimiseks tuleb osa võtta!
Hetkel on võistlusele juba 300 registreerunut, millal prognoosid 500 stardikoha täitumist? Kas praeguse registreerumistempo järgi jääb võistluspäeval registreeruda soovijatele mõni vaba koht?
Raske öelda. Me tõtt öelda ei vaeva ennast selle mõttega. Haljala vald on soovinud, et me heal tasemel eristuva sündmuse korraldaksime ja me oleme selle väljakutse vastu võtnud. Väga lihtsa, kiire võistluse imekaunis kohas, looduskaunil rajal.
Igal juhul soovitan huvilistel ennast kirja panna. Pettuda ei tule. Pärast jooksu sauna või ujuma - kõik käe/jala juures. Miks mitte peatuda perega hiljem mõnes Võsu söögikohas ja nautida sooja õhtut, head sööki ja veel paremat seltskonda. See võiks olla kvaliteetaeg kogu perele või suurele sõpruskonnale.
Võsu ranna-ala on kahtlemata üks Eesti ilusamaid - männimets, liivarand, kena mereäärne promenaad/kergliiklustee, väikese asula mugavus. Kui tihti ise Võsule satud?
Satun vähem kui sooviksin, kuna põhitöö ei võimalda liiga palju vaba aega. Külastan Võsut siiski nii palju kui võimalik. Eriliselt naudin Võsu-Käsmu kergliiklusteed. Sörgin või sõidan rattaga seal nii palju kui võimalik. Võsu on hinges, selles pole kahtlustki.
Fotod: Ain Liiva