Peedimahla kasulikkusest võid ju rääkida kui palju tahes, kuid kui see ikka maitseb vastikult, siis ei pane ükski uuring sind seda regulaarselt tarbima.  Kas kõik mis on tervisele hea maitseb halvasti ja vastupidi – kõik mida sulle süüa-juua meeldib, on tegelikult tervisele kahjulik? Õnneks mitte ja selle üheks tõestuseks on kohvi.

Kohvi, täpsemini küll kofeiini mõju inimese organismusele on uuritud enam kui sadakond aastat ning on isegi läbi viidud uuringuid, mis uurisid juba varem tehtud uuringuid . . .

Kofeiin oli kuni aastani 2004 ka WADA poolt testitavate dopingainete nimekirjas ning keegi Bakhavaa Buidaa Mongooliast kaotas 1972.a. Müncheni OM-il judos saadud hõbemedali uriini liigse kofeiinisisalduse tõttu.  Kahjuks pole õnnestunud hr. Buidaaga pikemalt rääkida, mistõttu ei tea ka kui suure kofeiinilaksu all ta siis oli, kuid kofeiini piirnormi vältimiseks soovitati tollal juua mitte üle 6-8 espresso võistlusele eelneva kolme tunni jooksul . . . Kofeiin enam dopinguainete nimekirjas ei figureeri, kuigi tema positiivne mõju sportlikele tulemustele on tõestatud päris mitme uuringuga.

Mis siis kofeiin teeb?
1. Kofeiini lagunemisel maksas tekib meie organismis sellise toreda nimega aine nagu paraksantiin.  Peale nime on tal teinegi tore omadus – nimelt ta suurendab rasvade lammutamist ehk parandab organismi võimet saada energiat rasvadest.  See on aga eriti oluline vastupidavusaladel – kui sul varem-või-hiljem ikka süsivesikuvaru organismis otsas on, siis on rasvad sinu peamiseks energia-allikaks. Ehk siis lihtsustatult – sul on pika maa jooksmisel kasutada teistest rohkem energiat. 

Ühes uuringus vaadeldi näiteks tipp-suusatajaid, kes pidid läbima 20-23km pikkuse distantsi.  Suusatajad võtsid selle distantsi ette meretasapinnast erinevatele kõrgustele jäävatel radadel ent tulemused olid samad – kofeiini manustanud sportlased edestasid tavasuusatajaid vastavalt 33 (madalamatel) ja 101 (kõrgematel radadel) sekundiga.  Suusatajad läbisid selle distantsi keskmiselt 55-67 minutiga.

Teine sats katsealuseid pandi sõitma veloergomeetriga, kus neid ootas kahe tunni pikkune nii-kuis-torust-tuleb test.  Tuli välja, et kofeiniseeritud sportlased sõitsid rattast välja 7,3% rohkem vatte võrreldes teise rühmaga. 

Kolmas katse viidi läbi jooksjatega ning tulemused olid samasugused – kofeiini mõju 1500 meetri tulemusele oli 4,3 sekundit parem tulemus.  Seda progressi vaadates võib küll öelda, et ilmselt polnud tegemist tippsportlastega.

2. Kofeiin parandab sinu kiiruslikke võimeid.  Austraalias, kus lund vähem võeti seekord katsealusteks suusatajate asemel sprinterid.  Teadlased manustasid katsealusele 300mg kofeiini tund enne jooksutesti.  Sprinterid pidid läbima viis seeriat 6x20 jooksulõike ning tuli välja, et kohvijoodikud olid kiiremad (Caffeine Aids Athlete Recovery (2008) Australasian Science 1 Sep. 2008: ProQuest Education Journals. ProQuest. Karl E. Mundt Library, Madison, SD. 29 Jan. 2009).

3. Kofeiin stimuleerib su kesknärvisüsteemi analoogiliselt nikotiini ja morfiiniga, s.t., ta pääseb läbi organismi kaitsebarjäärist, mis muidu takistab erinevate (kahjulike) ainete tungimist sinu kesknärvisüsteemi.  Mismoodi see sportimist mõjutab? Esiteks – sa teed kiiremaid otsuseid, mis vahel on spordis üsnagi oluline. Kuigi – on leitud, et paranes otsuste tegemise kiirus, kuid mitte täpsus ehk teed kiiremini sama lolle otsuseid. Teiseks – väsimustunne ei jõua sama kiiresti kohale, mis on vastupidavusaladel ilmselt olulisemgi kui kiire mõtlemine. 

4. Üllatuslikult on kofeiinil ka postiivne mõju taastumisele, seda küll ainult koos süsivesikutega tarbides.  Nimelt – jalgratturid pandi kahel päeval järjest trenni rapsima eesmärgiga tühjendada nende organismi glükogeenivarud ja seejärel anti neile vastavalt kofeiiniga või kofeiinita süsivesikurikast taastumisjooki.  Tuli välja, et kofeiiniga taastumisjooki tarbinud ratturitel oli 4 tunni möödudes 66% rohkem glükogeeni organismis kui teistel (Caffeine Aids Athlete Recovery (2008) Australasian Science 1 Sep. 2008: ProQuest Education Journals. ProQuest. Karl E. Mundt Library, Madison, SD. 29 Jan. 2009).  Ehk – kui sul on järgmise trenni (või võistluse) tegemisel ikka 66% rohkem glükogeeni, siis on taas kord sul teistega võrreldes rohkem energiat kasutada.

Loomulikult on kofeeinil veel teisigi positiivseid mõjusid nagu antioksüdandid, mis võitlevad kõiksugu vabade radikaalidega ja mis seega parandab sinu vastupanuvõimet kõiksugu tõbedele, väidetavalt ka Alzheimeri ja Parkinsoni tõvele. 

Üheks negatiivseks mõjuks (peale vererõhu võimaliku tõusu) on loomulikult ka vedeliku väljaviimine organismist.  Kuna kofeiin laiendab veresooni (mis on vastupidavusaladel ju hea!), siis parandab ta ka neerude verevarustust ja uriini teket.  Samas – on leitud, et kofeiini mõju organismi veesisalduse vähenemisele ilmneb alles ca 550 mg kofeiini ehk 5-6 tassi kohvi tarbimisel.

Lõpetuseks tuleks muidugi öelda, et kohvi mõju erinevatele inimestele on erinev.  Palju sõltub kehakaalust, osadele on juba 1 tass kohvi päevas liig, kuid tavaliselt on uuringus leitud, et keskmisele inimese jaoks on 3-4 tassi kohvi igati ohutu tegevus.

Kuigi – kohvi pikaajalisel tarbimisel võib organism kohaneda kofeiini toimega ehk kõik see hea, millest eelnevalt juttu oli muutub natuke vähem positiivseks.  Ning samuti – kuigi on uuritud kofeiini mõju, siis väga vähe on uuritud latte, cappucino ja kolme lusikatäiega suhkruga joodava kohvi mõju organismile.  Ehk kõik see, mis kohvi juurde käib – piim, suhkur, väike kreemikook võib sageli mõjuda sportlikele tulemustele natuke pärssivamalt.

Kofeiin:
1. enne trenni või võistlust parandab vastupidavust;
2. kasutab energia-allikana rohkem rasva;
3. stimuleerides kesknärvisüsteemi vähendab väsimustunnet;
4. peale trenni süsivesikutega koos tarbides kiirendab taastumist.