Elades kliimas, kus ligi pool aastat tuleb kannatada madalrõhkkondasid, lörtsi ja libedust, tekib varem või hiljem küsimus – kas ma pean talvel joostes olema sama ettevaatlik nagu novembris suvekummidega sõitvad Žiguli-mehed?  Kas ainuke pääsetee on spordihalli kahesajameetrine ring või ühe koha peal pöörlev jooksulint?  Oot-oot, tänapäeval tehakse ju naeltega tossusid! Äkki prooviks?  Proovisin.  Võtsin ette tee Matkasporti, et tõmmata jalga Icebug PYTHO2 tossud, mis talviseks jooksmiseks mõeldud.

Viimati jooksin naeltega aastal 1986, kohaks Komsomoli-nimeline staadion Tallinnas ning distantsiks 200 meetrit.  Tänapäeval ei kanna ükski asi enam Komsomoli ehk Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu nime, diplomitelt on viisnurgad kadunud ning tossu all olevaid naelasidki ei nimetata enam naelteks.  Hoopis tarkadeks naastudeks.  Smart studs.  Kõlab hästi. 

Mis Icebugi tossude all olevad naastud targaks teeb?  Tootja väitel tossude omadus, mis võimaldab Icebugidega muretult joosta ka kuival asfaldil ilma naastusid kahjustamata.  Nimelt lähevad targad naastud kõvemal pinnasel joostes talla sisse, mitte küll päris niimoodi nagu lift esimeselt korruselt teisele sõites, kuid siiski piisavalt, mistõttu võib ka naastudega tosse kasutada erineval pinnasel jooksmiseks.  Needsamad targad naastud ei lähe loomulikul kõval pinnasel joostes sinu talla sisse – eks sa loomulikult natuke tunned neid naaste ka ilma lumeta teel, kuid eeskätt sa ikkagi kuuled neid.

Icebug PYTHO2 tallas on 17 dünaamilist kõvasulamist naastu.  Ehk siis kahe jala all kokku 34.  Naastud ei ole päris sellised nagad, mis vanasti naelikute all paiknesid ehk siis nad ei ole otstest naela moodi teravad.  Pigem meenutavad naastud sellist sileda otsaga kruvi või peenikest polti, kuid ükski tootja ei ole valmis vist ütlema, et nemad müüvad poltidega tossusid.  Talvel joostakse ikka naastudega, mitte poltidega.

Naastud paiknevad talla all erinevates kohtades nii, et pinnasega haarduvus oleks tagatud vaatamata sellele, kuhu suunas maa kaldu on või kuidas sa jala joostes maha paned.

Talviste naelikute hankimist oli seni takistanud eelarvamus – palju siis sellist ilma, kus kogu jooksurada on jää või lumega kaetud, on? Jooksed ju ka talvel üsna palju kuival asfaldil.  Naeltega asfaldil?  Mõned korrad jooksen ja naelad on talla alt kadunud . . . Kuid tuleb välja, et ei ole! Targad kõvasulamist naastud, mis lupsti ennast talla sisse pressivad, on igati vintsked vennad.  Kuival asfaldil jooksmine ei kahjusta naastusid kuidagimoodi, pigem on küsimus vastupidine.  Naasttallaga jalatseid ei soovitata nimelt kasutada siseruumides, kuna naastud võivad kahjustada põrandapinda.  Virtuaalmaratoni ajal Lukoili bensiinijaamas joogipeatust tehes kaasnes Icebugidega küll korralik klõbin, kuid ühtegi auku ma bensiinijaama põrandas ei märganud . . . Kuigi jah, oma kodus nendega toas ei käiks.

Samas – Icebugil on siseruumides liikumiseks pakkuda ka naastukaitsed ehk kummisest materjalist lisatallad, mis võid sees liikumiseks tossude peale tõmmata.  Vähemalt ei kahjusta naastud sel juhul põrandat.

Nüüdseks on Icebug PYTHO2 naastudega tossud olnud mul jalas enam-vähem kuu aega.  Selle aja jooksul on Eestimaa kliima pakkunud täpselt seda, mida novembris-detsembris ikka – viletsat suusailma, mille sisse on jäänud nii lumesadu, lörtsi, sula, jäidet kui vihma.  Tänaseks olen aru saanud, et naastudega tossud ongi nagu loodud viletsa suusailmaga jooksmiseks ehk siis sellise aja jaoks mil suusatamine kõige parem alternatiiv pole. 

Kõige paremini on naastudest tulenev parem haakumine tulnud välja selliste ilmadega, kus päeval sulatab ja öösel külmetab ehk siis, kui hommikul on maas paras kiilakas.  Viid hommikul last käe kõrval lasteaeda ning ühel hetkel on laps käe kõrvalt siuhti kadunud.  Jää. . . Sellise ilmaga paned Icebugid jalga ja jooksed jääst OTSE üle – ning ei juhtu midagi. 

Olen Icebug PYTHO2 tossudega läbinud kaks täispikka maratoni – SUUNTO II Virtuaaljooksul 29. novembril ning nädalapäevad hiljem Vändras Mispo Talvemaratoni.  Võtsin Vändrasse kaasa ainult ühed jooksutossud – needsamad Icebugid – kuna polnud kindel, et rajal üldse libedust ei ole.

Foto: Jan Õiglane, Mispo Talvemaraton.

Kõige mõnusam oli Vändras joosta Icebugidega üle selliste kohtade, kus lapsed tavaliselt tee peal pikemat liugu saavad lasta.  Jooksed otse üle jää ning ei tee teist nägugi.  Jalg saab maaga hea kontakti ning ei pea kuidagi tegelema tasakaalu hoidmisega.  Jalad jäävad terveks ja ning kerelihaste trenn jääb ÜKE-päevadeks, mitte võistluseks.

Naastudega joostes on boonuseks ka see, et võid keskenduda jooksmisele ehk siis sa ei pea mõtlema sellele, kuhu sa jala järgmisena paned ning ei pea ainiti jälgima jooksurada endast kaks meetrit eespool.  Paned jala maha sinna kuhu tahad ja jooksed seal kus tahad. 

Mis veel Icebug PYTHO2 tosse iseloomustab?  Tegemist on vetthülgavast materjalist (nailonist) tossudega ehk jalg ei saa lörtsis joostes märjaks.  Kaalu on PYTHO-del suhteliselt mõistlikud 350 grammi – ei ole raske.

Kokkuvõtteks.  Alles siis kui sa enda peal kõik ära proovid, saad aru oma varasematest vigadest ja valedest eelarvamustest.  Naastudega jooksutossud sobivad jooksmiseks vähemalt ajavahemikus november-märts, vaatamata sellele kui palju lund on maas.  Oluline pole mitte lumi vaid libedus, mis võib rünnata sind ka kuivana näival asfaldil.  Sulatab-külmetab-kukud.  Või ei kuku.

Kuival ja kõval asfaldil jooksmine ei tee naastudele midagi.  Sellist ilma, kus kogu jooksurada on jää ja libedusega kaetud ju tegelikult ei olegi.  Mistõttu on paratamatu, et sa jooksed naastudega ka kuival asfaldil.  Klõbin klõbinaks, kuid vähemalt jääd sa püsti kui kuiv tee ühel hetkel otsa saab.