Aga kui tõsiselt rääkida – suve viimasel päeval (see oli laupäeva õhtu) tegin viimase tõsise ja raske trenni enne Tallinna maratoni, samal ajal kui peaaegu igal pingil minu Lasnamäel istusid inimesed ja jõid alkoholi, nö “kultuurselt puhkasid". Aga mina valmistusin maratoniks – ma olen kindlasti parem, eks?

 

AGA! Teise inimese nõrkus ei tee sind tugevamaks. Teise rumalus ei tee sind targemaks. Ja kui su kõrval on palju halbu inimesi, siis ära ise üheks neist muutu, vaid säilita ennast.

 

Projekti "Eesmärgiks Tallinna Maraton" alguses rääkis iga osaleja endast lugu. Kõik peale minu. Ma kirjutasin midagi tobedat kirglikusest, aga võib-olla on aeg veits rohkem endast rääkida. Eelmisel nädalal juhendas FB Jooksmine jooksuklubis trenni Eesti esimaratoonar Leonid Latsepov. Leonid on 26-aastane. Ma tegin harjutusi ja mõtlesin, miks ma ei jookse nagu Leonid. Teiselt poolt, mida ma tegin 26-aastaselt?

 

26-aastaselt olin ma juba üle 10 aasta üritanud suitsetamisest loobuda, jõin sageli alkoholi, kuna mul oli tööga suuri probleeme, rahakotis oli 0 eurot. Lõpuks hakkasin taksojuhina töötama, olin ööpäev läbi tööl, magasin vähe, sõin väga halvasti (väike burger ja 10 tassi kohvi olid sageli mu päevane dieet). Mõnikord seisime öösiti teiste taksojuhtidega lennujaamas ja kirusime kõike – valitsust, meie ülemusi, kliente... ja üldse, ainult taksojuhid teavad, kuidas õigesti elada, eks?

 

Võid küll palju rääkida, kui äge sa oled ja kelleks sa tulevikus saad, aga seejuures võib täitsa paigal tammuda. On aeg sõnadest tegudeni minna!

 

Ja veel, 26-aastaselt mina abiellusin (esimene positiivne moment). Abiellusin projekti teise osaleja, Katrin Männimetsaga. Ta on alati mind rasketel aegadel toetanud, ja mina püüdsin teda toetada. Toetus on uskumatult oluline, möödus 11 aastat ja mu elu muutus aja jooksul märkimisväärselt. Lõpuks otsustas Katrin hakata jooksma, ja mina toetasin teda. Ja siin me nüüd oleme. Meid võetigi projekti kui abielupaari.

Veel üks projekti tingimus oli, et ma täidan tingimusteta kõik treeneri "käsud". Ma töötasin kõvasti viimase poolaasta jooksul, nagu robot, leidsin aega oma ajakavast, et teha jooksutreeningud, intervalid, fartlekid, pikad jooksud jne, kus iganes ma ka poleks olnud – olgu see Narva või Guardamar del Segura. Jaanipäeval otsisin kogu Tallinna läbi, otsides jalgratast, sest treeningplaanis oli lambist jalgrattasõit. Püüdsin õigesti toituda, mitte vihastada selle peale, et tihti klubiga me jooksime maastikul, kuigi mulle meeldib ainult asfalt. Ja ma isegi kirjutasin artikleid paremini kui ERR-i ajakirjanik(vähemalt ma kirjutasin neid).

 

Ma ei tea, kuidas maratonijooks 8. septembril lõpeb, kas suudan oma eesmärgi täita või mitte. Kõik on väga piiri peal, aga ma ei saa end süüdistada – ettevalmistus oli tehtud maksimaalselt plaani järgi. Ma olen teinud kõik, mis oli võimalik viimase poole aasta jooksul, ja teen kõik, mis suudan, 8. septembril alates stardipaugust kuni finišini. Mind ei peata enam miski – ei kuumus, vigastused, koroona ega isegi traktor, kui see mulle vastu sõidab – oi, ma ei tahaks olla tema asemel!

 

Sest 8. septembril

Look! I have one shot…one opportunity

Teha seda, milleks ma olen valmistunud poolaasta. In one moment

Would you capture it.. Or just let it slip? Yo..

See on minu viimane stand-up jooksmise kohta projekti raames. Ma olen mitu aastat tegelenud huumoriga ja proovisin ka stand-up’iga esineda, ja ütlen teile, et stand-up ei ole ainult huumor, stand-up on rohkem oma enda valust. Võib-olla on see tekst äärmiselt segane ja emotsionaalne, aga see räägib minu valust. Kui keegi on selle tekstiga siiani jõudnud ja kui te mingil põhjusel ei jookse Tallinna maratoni, siis tulge 8. septembril raja äärde ja toetage mind, samuti teisi projekti "Eesmärgiks Tallinna Maraton" osalejaid ja üldse kõiki jooksjaid. Maraton on väga raske ja iga toetus annab lisajõudu!

 

Kui aga te pole veel jooksja, siis tõuske diivanilt üles ja hakake jooksma – mitte tingimata maratone, alustage väikesest, sest iga läbitud kilomeeter teeb teid paremaks!

 

You better — lose yourself in the running, the moment

You own it, you better never let it go

You only get one shot, do not miss your chance to blow

This opportunity comes once in a lifetime

 

Teiega oli Jegor Sevastjanov, rajal näeme!