Eesmärgiks Tallinna maraton: tasa ja targu eesmärgi suunas
Esimene suvekuu ongi möödunud ning iga päevaga hakkab aina realistlikumaks muutuma, et õige pea tuleb juba maratonil stardijoonele minna. Vaikselt hakkab kohale jõudma ka, kui pikk distants 42 km ikkagi on! Põhimõtteliselt on see jooks Tabasalust Paldiskisse või Ülemiste keskusest Kosele või Tartu linnapiirilt Jõgevale või Narvast Jõhvi. Mõned distantsid on küll veidi liialdatult, aga ilmselt saite põhimõttele pihta!
Ma tegelikult ei oska öelda, millises seisus ma kahe kuu pärast Tallinna maratonil starti jõuan, kuna ühel nädalal on kõik hästi ning järgmisel nädalal on mõlemale jalale maandumised väga valusad. Kohati ei oskagi enam midagi mõelda, tunda ega teha. Õnneks juuni lõpus avaldatud Tallinna maratoni rada on mulle valdavas osas tuttav ning loodetavasti aitab raja erinevate kurvide ja tõusude teadmine distantsil ennast õigetes kohtades hoida ja edasi kanda.
Juunikuus osalesin kokku kolmel võistlusel, millest ühel käisin rajale endast kõike jätmas:
Narva Linna jooks – poolmaraton 21,1 km ajaga 1:39:48 (tempo 4:42 min/km), lõpuprotokollis tähendas see kohta 88/494 (N9). Endalegi üllatuseks suutsin terve distantsi vältel hoida head tempot ning joosta tõusvalt. Asja tegi veelgi toredamaks, et lisaks minule jooksid rajal ka teised „Eesmärgiks Tallinna maraton“ osalised, kellega saime pärast võistlust kogetut jagada!
Foto autor: jooks.ee / Kristjan Pärnamäe
Mapri Ehitus x Vägilase jooks Rummu – takistusjooks, kus nii mõnegi takistuse läbimine tõi naeratuse suule ning pani endasse rohkem uskuma. Aeg 1:23.57, distants 8 km, takistusi 28, koht 271/395 (N54).
36. Ümber Saadjärve jooks –rahulikumas tempos jooks koos sõpradega. Distants 18 km, aeg 1:38.37, tempo 5:42 min/km. Koht 62/85 (N14). Enda kogemuse põhjal võin täie kindlusega öelda, et sport ühendab ning nii mõnegi võistluse on teinud erilisemaks kellegi teise eneseületus!
Foto autor: Paul Poderat ja erakogu
Juunikuust veel nii palju, et kuu esimeses pooles külastasin Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini osakonda, kus läbisin tervisekontrolli perearsti poolt väljastatud saatekirja alusel. Kontrolli käigus sain teada: millises pulsivahemikus on soovituslik treenida (minu puhul aeroobne koormus 139-144), mul on väga kiire taastumine (3 min taastumise summa 314) ning suurematel koormustel tekivad mul südame vahelöögid, mida ma ise ei tunne. Kuna vahelööke oli tekkinud tavapärasest mõnevõrra rohkem otsustas spordiarst mu kindluse mõttes suunata edasi südame ultraheliuuringule, kus midagi tõsist ei leitud. Pikk jutt lühidalt: sain loa edasi treenimiseks ning stardijoonele asumiseks.
Lisaks soovitas spordiarst mul jooksmise ajal minu vigastusest lähtuvalt kanda kompressioonsääriseid, mis pidavat leevendama tekkivat pinget jala esiosas. Seega on väga tore, et projekti üheks toetajaks on CEP, kes varustab meid just vastavate toodetega! Samuti sain spordiarsti juures teada, et minu organism on eelnevalt teostatud analüüside põhjal pigem veepuuduses ning mul tuleks tarbida tunduvalt rohkem vett. Kindlat soovitust tarbitava veekoguse kohta spordiarst välja ei toonud, kuid tõi välja olulisuse jälgida rohkem uriini värvust ning tarbida vedelikku vastavalt sellele. Samuti soovitas juua elektrolüütidega vett, mis ei „voola“ nii lihtsalt kehast läbi. Igal juhul olen mõistma hakanud vee olulisust organismis ja üritan nüüd vähemalt järgnevad kaks kuud sellele rohkem tähelepanu pöörata!
Allikas: @well.fueled.athlete
Ilmselt jääb paljudel mõttesse küsimus, kui palju olen siis ikkagi jooksnud pärast projektiga liitumist ning treeningkava kättesaamist. Või vähemalt minul jääks. Minu treeningkava algas 25.03.2024 ehk sellel kolme kuu pikkusel perioodil olen treeninud kokku ligikaudu 108 tundi. Selle aja sisse jääb ka esimese vigastuse ilmnemine (luuümbrise põletik) ning sellest taastumise periood. Jooksnud olen selle aja jooksul 55 tundi (435 km) ehk ühes kuus keskmiselt 14-18 tundi (107-150 km). Lisaks jooksule olen treeninud jõusaalis ligi 20 h ning sõitnud jalgrattaga umbes 33 h. Kas sellise suhteliselt konarliku ettevalmistuse pealt on eesmärgiks pandud 3:30 joostav, näitab juba viimase kahe kuu ettevalmistus ja võistluspäeval tehtav sooritus. Igatahes numbriinimestele lisasin siia kirjutise lõppu tabeli oma treeningmahuga (halli taustvärviga lahtrid on treeningnädalad, kui olen saanud treenida treeningplaani olemasolul selle alusel).
Nagu mul treener kirjutab: jõudu ja jooksurõõmu!
Veidi rohkem infot minu igapäevaste treeningute kohta leiad Instagrami ja Strava lehtedelt.
Daisi
Avafoto autor Mallor Malmre