Eesmärgiks Tallinna maraton: viimased suuremad pingutused enne tähtsat päeva

Juulikuu möödus küllaltki edukalt. Olen suutnud treeningkoormused kenasti vastu võtta ja jälgida suuremate probleemideta treeningplaani. Kuna juulis võistlemas ei käinud, kirjutan seekord veidi lähemalt oma treeningutest ning kust tuli projekti kandideerimisel idee seada maratoni läbimise ajaliseks eesmärgiks 3:30.

Juuli treeningplaan nägi ette kolme raskemat ja üht kergemat nädalat. Kõik nädalad olid ülesehituselt sarnased. Natuke muutusid treeningute kestvused ja tempo ning rohkem lõikude pikkused. Mulle meeldis koostatud treeningplaani juures väga see, et ükski treening ei tundu peale vaadates utoopiliselt raske ning kõik treeningud peaksid olema tempo poolest joostavad. Minu jaoks oli näiteks üllatav, et lõigutrennides joostavad vahemaad olid pigem mugavustsooni piiripealse tempoga jooksmised, mitte maksimaalse pulsiga kannatamised. Seega isegi lõigutreeningud ei tekitanud negatiivset emotsiooni. Tegelikult kogu aeg nii ilus ja lilleline ikka ei olnud ja mõnel päeval oli paberil olevat tempot palju raskem hoida. Raske on samuti, kui mõnel päeval ei jookse jalad ega süda.

Lõigutreeninguid olen treener E. Kaigas soovitusel jooksnud staadionil ning minu jaoks on olnud üllatav kui kiiresti möödub aeg ringidel joostes. Lisaks on staadionil hoopis teistmoodi joosta. Viimati jooksin staadionil tõenäoliselt põhikooli ajal… Minu jaoks oli väga suureks üllatuseks, et Tallinnas on suvevaheajal paljud koolistaadionid tasuta avalikuks kasutamiseks. Minu jaoks on jooksmise juures üks keerulisemaid hetki tempotunnetamine, eriti lühemate lõikude ajal. Seega hetkel jooksen väga paljud lõigud alguses üle ning lõpuosa võtan nii-öelda rahulikumalt. Pikemate lõikude korral tunnetan tempot veidi paremini, samas ega käekellata enam trenni väga ei kipu.

Juulikuu jooksu osakaal oli nädalate lõikes: 6:15 (60 km), 6:45 (57 km), 7:00 (68 km), 3:30 (36 km) ja 3:55 (42 km). Igasse nädalasse kuulus veel üks tund rahulikku taastavat jalgrattasõitu. Ehk kokku oli mahuks 32h 45 min, millest jooks moodustas 27:25 (263 km), jalgratas 4:10 (114 km) ja jõusaal 1:10. Näitlik ühe nädala treeningplaan oli järgnev:

Juulikuus osalesin kahes Kuldne Tervis Jooksugrupp treeningul, mida Tartus veavad Eesti ühed parimad jooksjad Liis-Grete Arro ja Karel Hussar. Antud treeningul on põhirõhk lõikude jooksmisel, kuid tähelepanu pööratakse ka soojendusele ja jooksutehnikale. Ühistreeningutel mööduvad lõigud kuidagi teistmoodi ning ei saagi aru, kui juba treeningu raskem osa on läbi. Ma ei ole küll käinud paljudes jooksualastes ühistreeningutes, ent üks asi, mis antud treeningu juures teistest eristub on see, et treenerid märgivad endale ülesse jooksjate ajad, et saada paremat ülevaadet nende tasemest, arengust ning oskavad selle põhjal järgmistel treeningutel soovituslikku tempot öelda. Väga tore on minna ühistreeningule, kus ei ole absoluutset vahet, milline on sinu tase. Keegi ei tunne end kuidagi kehvemini.

Aga kust siis ikkagi tuli eesmärgiks seatud aeg 3:30? Maratondistantsi läbimise peale hakkasin mõtteid kõlgutama eelmise aasta lõpus ning mõtlesin, milline võiks olla realistlik aeg selle läbimiseks. Kuna mu õde Liisi Alamaa on läbinud täispika IRONMAN Estonia võistluse, vaatasin tema jooksuaega, mis oli 3:45. Siis mõtlesingi, et temast võiks ju ikka kiirem olla, kuna enne seda ei pea ma ujuma 3,8 km ega sõitma ratast 180 km. Selliselt tundus, et aeg 3:30 võiks olla iseenesest ju joostav – mõistagi ei teadvustanud ma tol hetkel endale, et jooksus tähendab 5 minutit ajaparandust suhteliselt suurt tempo muutust.

Aga olgem ausad, kui eesmärk ei ole selline, mis paneb ennast ka natuke kõhklema, siis ilmselgelt tahad lati alt sirge seljaga läbi joosta. Võib-olla olingi liiga ambitsioonikas, aga seatud eesmärk on mind sellel teekonnal just edasi kandnud ning pannud pingutama ka siis, kui liiga väikse eesmärgi seadmisel oleks olnud võimalik juba käega lüüa. Selle aja jooksul olen mõistnud, kui palju on mu ümber inimesi, kes usuvad minu eesmärgi täitmisesse ka siis, kui olen ise hakanud selles kahtlema. Seega kõigil, kes on mind sellel teekonnal hea sõna ning oma olemasoluga toetanud, on väga suur roll! Koos võiduka finišijooneni!

Ega muud midagi. Näeme palju selle viimase kuuga annab veel vormi parandada. Augustis olen stardijoonel Ülemise Ööjooksul (21 km) ja septembri alguses Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul (10 km).