Eesti maratoonaritel on maanteejooksu Euroopa meistrivõistlustel erakordne võimalus

12.-13. aprillil toimuvad Belgias maanteejooksu Euroopa meistrivõistlused, kus on kavas nii 10 km, poolmaraton kui maraton. Tegemist on esimest korda sellise formaadi järgi toimuvate tiitlivõistlustega, kus maratonis on Eesti tiimil erakordne võimalus tulla kontinendi kuue parima hulka.
Nädalavahetusel toimuv jooksuüritus on Belgia läbi aegade suurim maraton, mille pikimale distantsile on registreerunud enam kui 11 000 osavõtjat, eliitjooksjate grupis läheb pühapäeval starti 43 mees- ning 27 naismaratoonarit.
Tegelikult juba see, et väikesel Eestil on võimalik välja panna kolmest tiitlivõistluste tasemega meesjooksjast koosnev tiim, on erakordne. Samaks on olnud võimelised näiteks suured jooksuriigid Prantsusmaa, Belgia, Iisrael ja Portugal, kuid stardist ei leia ühtegi sellise tasemega meesjooksjat ei Soomest ega Lätist, Leedustki on rajale minemas vaid üks tugev meesmaratoonar.
Kui Tiidrek Nurme, Leonid Latsepov ja Karel Hussar teevad Belgias oma tulemuse ära, on ka koht esimese kuue seas kindel. Meenutuseks, meeskondlikult tuldi kuue sekka ka 2022.a. Münchenis toimunud Euroopa meistrivõistlustel. Loomulikult, maraton on pikk võistlusmaa ning tiitlivõistluste rada pole väga kerge, kuid Eesti meesjooksjad hindavad oma ettevalmistust korda läinuks ning hetke vormi heaks.
”Kolm ja pool kuud olen selleks ürituseks valmistunud, algusega Keenias,” räägib Eesti tiimi kogenuim maratonijooksja, 39aastane Tiidrek Nurme oma ettevalmistusest. ”Vahepeal oli kaks võistlust Hollandis ja Itaalias, siis liikusin viieks päevaks Portugali, kust ma olen tagasi nüüd Eestisse tulnud ja panen kotti kokku, et pühapäeval võistelda. Ma tahaks loota, et need treeningud, mis ma ära tegin, kannavad vilja. Kõik märgid näitavad, et liikusin õiges suunas ja ettevalmistus oli kordaläinud.”
”Ettevalmistus sujus plaanipäraselt,” lisab Leonid Latsepov. ”Selja taha on jäänud kaks pikka ja produktiivset laagrit. Suur töö on tehtud. Nüüd tuleb vaimselt tugev olla, külma närvi säilitada ning tulemus ära vormistada.”
”Ettevalmistus toimus Eestis vastavalt oludele ja võimalustele,” kommenteerib Karel Hussar enda ettevalmistusperioodi, mis mõnevõrra erines Leonidi ja Tiidreku omast. ”Vajadusel kasutasime sisehalli ja jooksulinte. Enamasti said kõik planeeritud treeningud ühel või teisel viisil tehtud. Eks vahepeal oli ikka raske lume ja külmaga võidelda, kuid usun et see tegi vaimu just tugevamaks.”
Ent milliste ootuste ja vormiga rajale minnakse?
”Tegemist on Euroopa meistrivõistlustega, ootused on kõrged ikka, et Euroopas pildil olla,” sõnab Nurme. ”Ma olen olnud kord üheksas, kord üheteistkümnes Euroopa meistrivõistluste maratonis, eks ma mõtlen nendes kategooriates, aga eks see selgub rajal ja ma annan oma parima, et tõesti jõuda sinna TOP10 peale.
Kui rääkida meeskonnaarvestusest, siis minu soov ja mõte on see, et me võiks ikka top kuues olla, mis on vägagi realistlik, sest meeskondi palju ei ole ja meil tuleb lihtsalt lõpetada. Aga igal juhul vägev üritus on tulemas.”
”Vorm on stabiiliselt hea,” märgib Latsepov. ”Ootused on realistlikud. Lähen oma maksimaalset sooritust tegema. Üritan rajale kõik oma jõud jätta. Kui leian oma nime lõpuprotokollis 20 parima hulgas, siis olen rahul.”
”Lähen rajale põnevuse ja ootusega,” lisab Hussar. ”Palju kogemust maratoni distantsil pole (elu teine maraton alles tulemas), seega õppetunde võib tulla veel palju. Kuid proovin teha targa ja stabiilse jooksu, arvestada rajaoludega ja enesetundega ning kindlasti annan endast parima.”
Maraton toimub Euroopa meistrivõistlustel pühapäeval ning lisaks meie tippjooksjatele on starti minemas veel kolm eestlast. Ka teiste distantside eliitjooksjate seast leiame kolm Eesti nime. Esimesena stardib laupäeval poolmaratonis Liis-Grete Arro. 10 km distantsil võistlevad Laura Maasik ja Morten Siht.