Marathon100 kuulutas tänavuse „Eesmärgiks Tallinna maraton“ projekti välja 1,5 nädalat tagasi (loe lähemalt siit). Sooviavalduste saatmise tähtaeg on küll alles 10. november, kuid juba hetkel on tore lugeda jooksjatest, kes on küll erinevas vanuses, erineva tausta ja treenitusega, kuid kel on üks suur soov selleks aastaks: saada paremaks jooksjaks.

Selle sama eesmärgiga on projektis varasema seitsme aasta jooksul kaasa löönud ligi poolsada harrastusjooksjat. Tuletame meelde, kuidas on jooksjatel seni läinud.

Projekt „Eesmärgiks Tallinna maraton“ sai alguse kaheksa aastat tagasi eesmärgiga rääkida rohkem sellest, kuidas trenni teha, et jooksmine nauditavam oleks. Jooksurõõmu ja ilusate tulemusteni jõuab ju palju kergemini, tuleb ainult teada, mida ja kuidas teha.

Muidugi ei tekkinud selline projekt tühja koha peale, Marathon100 võttis eeskujuks Pariisi maratoni analoogilise ettevõtmise, ega siis Tallinn ole kehvem kui Pariis!

Projekti käivitades sai paika põhimõte, millest siiani lähtume. Eesmärgiks Tallinna maraton on projekt, kuhu on võimalik pääseda igaühel. Sa ei pea olema kuulus näitleja, tuntud laulja või telestaar, sest jooksmine on igaühele! Ka eelnev treenituse tase ei ole oluline, kuna projekti valitakse erineva tasemega jooksjaid. Kõige olulisem on tahe, soov saada paremaks ja see, et jooksmine paneb sinu silmad särama!

2014.a. varakevadel koguneski poolsada jooksjat Tallinna kergejõustikuhalli ning nädal hiljem oli esimene jooksjate tiim paigas. Punti said Annika, Gerly, Jaana, Moonika, Triin ja Rauno. Kõik jooksjad astusid kuue kuuga selge sammu edasi, nägid kuidas trenni teha ja said headeks sõpradeks. Esimesest tiimist tuli Moonika mõni aasta hiljem riigi meistriks maratonis ning püstitas Eesti rekordi 24 tunni jooksus. Annikat ja Jaanat on viimastel aastatel saanud näha ka triatlonide stardis, kuid kumbki neist pole jooksmisestki loobunud. Kuus aastat hiljem, 2020.a. kohtus esimene Eesmärgiks Tallinna maraton tiim Marathon100 eestvedaja Janeki maratonil, loomulikult joostes (avafotol)!

Selliste hetkede pärast me jookseme! 2014.a. projektitiim+projekti fotograaf Heiki peale edukat Tallinna maratoni.

2015.a. osalesid projektis Grete, Tauno, Madis, Urmas, Marion ja Lauri. Ka seitsme aasta tagusest tiimist tõusis üks jooksja mõni aasta hiljem Eesti meistriks maratonis, Marion sai selle tiitli endale nii 2019.a. kui 2020.a. Samas kohtab jooksuradadel tänaseni ka Urmast ja Laurit, kellest viimane maratonis jätkuvalt oma rekordeid kärbib. Projektist saadav jooksupisik võib jääda naha alla pikemaks ajaks ning viia tulemusteni, millest poleks osanud unistadagi.

Igal aastal oleme projekti sisu mõnevõrra muutnud, 2016.a. koosnes tiim esmakordselt nii maratoonaritest kui poolmaratoni jooksjatest. Kahe distantsi treeningmetoodika on ju samasugune, kuigi mahud on loomulikult erinevad. Kolmandal aastal pääsesid tiimi Marita, Mikk, Hanna-Liisa, Leivo, Kärt, Raimond. Raimond on viimastel aastatel jooksja rolli vahetanud korraldaja rolli vastu, nimelt on ta seotud kevadise Haapsalu maanteejooksuga.

Vahel tuleb ka pjedestaalile astuda, 2016.a. Kõrvemaa kevadjooksul vasakul Moonika Pilli (2014.a. projektist) ja paremal Marion Tibar (2015.a. tiimist).

2017.a. soovisime anda rohkem teadmisi ka neile, kes kuue sekka ei pääse. Nii viisime talvel projekti käivitades kandidaatidega läbi kahepäevase treeninglaagri Jõulumäel, kus rääkisime jooksmisest, kuid loomulikult tegime ka trenni. Selleaastase tiimi moodustasid Airi, Katrin, Julija, Heitti, Timo, Kristina. Mitmeidki neist on siiani võimalik jooksurajal näha. Tollases tiimis tõestas Heitti, et isegi astma ei takista jooksmist, kui jagub soovi ja tahtmist sellega tegeleda. Kõik algab ikkagi soovist!

2018.a. osalesid projektis esmakordselt isa-tütar ehk Annabel ja Aaro, lisaks veel Eneli, Eveliis, Jüri ja Kaja. Ka sel aastal viisime projekti käivitades läbi treeningpäeva, mille käigus rääkisime treenimisest, toitumisest, võistlemisest. 16aastane Annabel oli projekti kõige noorem jooksja, kes läbis septembrikuisel Tallinna maratonil 10 km. Kaja, kes elas Saaremaal, võttis vapralt osa kõikidest Tallinnas toimunud ühistreeningutes ja näitas, milleks Saare naine on võimeline. Aaro parandas mullu oma rekordeid kõikidel pikematel jooksudistantsidel ning nii Enelit, Eveliisi kui Jürit on olnud siiras rõõm tänaseni jooksuradadel kohata.

Naeratus ja jooksmine käivad ju käsikäes!

2019.a. pääsesid tiimi Annaliisa, Loona, Triin, Kristiina, Mari-Liis ja Heiki. Sellest satsist sai Triin Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel paar aastat hiljem 1500 meetris neljanda ning 800 meetris viienda koha. Loonat on olnud võimalus näha nii triatlonide kui jooksuvõistluste stardis ning Kristiina uuendas mullu oma rekordit poolmaratonis.

2020.a. kandideeris projekti rekordarv harrastusjooksjaid, mistõttu valiti tiimi esmakordselt seitse jooksjat: Alina, Ksenia, Meelis, Inga, Kerta, Mait ja Vitali. 52aastane Vitali oli projekti kõige vanem jooksja, kel oli tahtmist kindlasti mitme eest. Kahjuks jäi Vitalil sügisel vigastuse tõttu maraton jooksmata, kuid suure hingega harrastussportlasena tegi ta aasta hiljem kõik tasa. Sündisid rekordid nii lühematel, kui pikematel distantsidel ning maratonis jäi tema tulemuseks 3.35. 2021.a. tuli samaga toime ka Meelis, kel jäi samuti 2020.a. lõpus oma tulemus saavutamata. Alina osales 2020.a. Eesti meistrivõistlustel maratonis, kus läbis 42 km samuti 3.35ga, 2021.a. langesid isiklikud rekordid ka 10 ja 21,1 km distantsidel. Kseniaga peavad arvestama kõik Narva jooksjad, kes sealsetel rahvajooksudel starti asuvad.

Jooksutreeningud on ju lõbusad!

2021.a. me piirangutest tingituna juba traditsiooniks saanud ühist treeningpäeva kandidaatidele ei teinud, kuid suurepärane tiim sündis sellegipoolest. Liina, Triin, Inga, Risto, Kleiri ja Eva-Maria olid särasilmsed jooksjad, kelle positiivsus oli nakkav. Septembrikuisel Tallinna maratonil läbis Inga esimest korda 21,1 km 1.30st kiiremini. Triin, Liina ja Eva-Maria tegid hea jooksu poolmaratonis. Kleiri asus starti maratonis, mille ta küll kahjuks katkestas. Ent maraton on juba selline ala, mis kätkeb nii suuri emotsioone, kui vahel ka ebaõnne. Samas on varasemad aastad näidanud, et jooksmine ei lõpe projekti lõppedes ning küll need tulemused ka ühel hetkel tulevad!

Mõnus tiimivaim paistab välja nii treeningutel kui võistlustel ja loomulikult ka tulemustes!

„Superäge kamp sattus meid kokku,“ sõnas Eva-Maria projekti järel ning just see tiimivaim muudab projekti „Eesmärgiks Tallinna maraton“ suurepäraseks.

2022.a. tiimi moodustasid Ingrid, Jevgenia, Katrin, Maarja, Karel ja Marko. Tiimi liikmetest oli Karel projekti mitmeid kordi kandideerinud, kuid iga kord jäänud napilt ukse taha. Ent sel aastal osutus just tema kuuest kõige kiiremaks. Väga tublid olid ka ülejäänud tiimi liikmed, kuigi elu veeretas nii mõnelegi raskusi ette. Marko kahetsusväärne kukkumine Karksi-Nuia jaanijooksul rikkus ära kolme tunni mehe tänavuse jooksuaasta, kuid Marko pole siinsetel jooksuvõistlustel kindlasti oma viimast sõna veel öelnud. Katrin tegi päikselisel Tallinna maratonil aga juveliiri täpsusega tööd ületades lõpujoone, kui stardist oli kulunud täpselt 2 tundi ja ei sekunditki rohkem. Tuleks vist lisada, et 2 tundi oligi tema eesmärk!

Ühistel treeningutel toovad naeratuse näole ka harjutused, mis alguses harjumatud ja rasked võivad tunduda.

Loomulikult on selles kõiges oluline roll ka suurepärastel treeneritel ja koostööpartneritel. Jooksjaid on juhendanud treenerid Eesti parimatest jooksuklubidest Jooksupartner, FB Jooksmine, Sparta, Anu jooksutrennid. Koostööpartneritest on seni oma õla alla pannud Tallinna maratoni, Narva energiajooksu ja LHV maijooksu korraldav Spordiürituste Korraldamise Klubi, Nike maaletooja Jalajälg, CEPi esindaja Pringstore ning erinevad spordimeditsiini organisatsioonid, sealhulgas Tartu Ülikooli Kliinikum, Spordimeditsiini Sihtasutus, Synlab, jt.

2023 tuleb üks äge jooksuaasta! Kas sa oled selleks valmis?

Fotod: Heiki Rebane, Mallor Malmre, Elise Saarna, Aivo Oblikas.