Kepikõnnist ollakse harjunud mõtlema kui liikumisharrastusest ja eks see üldiselt kepikõnni peamine eesmärk ongi – anda tavalisele kõnnile käimiskeppidega intensiivsust juurde, koormates seeläbi ka käe- ja kerelihaseid ning arendades südametööd. Kuid samuti nagu jooksu ja rattasõitu võib harrastada nii tervisespordi kui võistlemise eesmärgil, avastatakse aina rohkem ka kepikõnni sportlikku külge. Sportlik kepikõnd tähendab korrektse kepikõnni tehnikaga distantsi võimalikult kiiret läbimist. Sellekson vaja vastupidavust ning samal ajal ka head koordinatsiooni.

Mitmetes riikides, sh Eestis, peetakse kepikõnnis võistlusi. Eriti innukad on võistlemises poolakad, kel oma riigis lausa kepikõnni võistluste sari. Kepikõnni võistlused toimuvad üldjuhul maastikul, distantsid algavad 5 km, kuid enamjaolt võisteldakse 10 km ja 21 km distantsidel. Kepikõnni võistlustel tuleb kasutada korrektset kepikõnni tehnikat, mis tähendab, et joosta ei tohi, korraga peab maad puudutama vähemalt üks jalg ja üks käimiskepp, tõuge peab algama kehast eespool ning lõppema käsivarre sirutamisega puusast tagapool ja käe haardest vabastamisega. Kõike seda jälgivad rajal kohtunikud.

Tule võistle kepikõnnis!

Eesti Kepikõnni Liit ja Elamusmaratonid korraldavad 10. augustil Kolgaküla terviserajal teist korda Eesti meistrivõistlused kepikõnnis. Kunnar Karu, Elamusmaratonide eestvedaja ja rajameister: “Sel aastal peetakse võistlused 5km pikkusel rajal. Kuna võistlusdisantsiks on 10 km, tähendab see, et kõiki tõuse ja laskumisi läbitakse kahel korral.” Võisteldakse neljas vanuseklassis: juuniorid, täiskasvanud, seeniorid ja veteranid. Vanuseklasside esikolmikut autasustatakse Eesti Olümpiakomitee Eesti meistrivõistluste medalitega. Kuigi tegemist on sportliku mõõduvõtuga, julgustavad Janne Tomberg, Eesti Kepikõnni Liidust ja Kunnar Karu osalema kõiki, kes siiani vaid oma lõbuks on keppidega kõndinud. „Kepikõnd pakub suurepäraseid võimalusi aastaringseks mitmekülgseks treenimiseks metsaradadel. Eesti meistrivõistlused on nagu väike pidupäev kepikõnni fännidele, kes saavad kokku ning võtavad üksteisega sõbralikus õhkkonnas värskes õhus Lahemaa mändide all mõõtu! Ei ole nii oluline, kas sa tuled poodiumile või mitte – oluline on nautida liikumist,“ innustab Karu, kes eelmisel aastal ka ise võistlusest osa võttis.

Mitmekülgne tervisesportlane Valdo Jahilo on osalenud kepikõnni võistlustel juba mitu korda: „Kõndimine on inimese kõige loomuomasem liikumisviis ja sellega saavad kõik hakkama. Sportlik kepikõnd ei pruugi esmapilgul tunduda kuigi tõsiseltvõetava spordina, kuid müüdid on ju selleks, et neid kummutada. Vahelduval maastikul kindlat kepikõnnitehnikat ning stabiilset kiirust hoida pole sugugi lihtne ülesanne ning üle kere koormusest tingitud magusat lihasvalu võib mõnes kehaosas tajuda järgmisel päeval ka muidu aktiivne liikumisharrastaja. Nagu iga teisegi spordiala puhul, ei muuda tegevust raskeks mitte ala ise, vaid tempo, üleüldine füüsiline toonus ja seatud eesmärgid, mida sel alal endale või siis teistele tõestada püütakse.“

Kepikõnni Eesti meistrivõistluse kohta saad infot ja end registreerida Elamusmaratoni veebilehelt.

Maailma Kepikõnni Liit INWA korraldab septembris aga Maailmameistrivõistlused kepikõnnis. Need toimuvad eestlastele mugavalt lähedal – Lahtis, Soomes. „Sellel võistlusel võib samuti osaleda igaüks, kel on huvi end sportlikus kepikõnnis proovile panna. Vanuseklasse on rohkesti ning distantse samuti. Vähemalt ühe Eesti võistkonnaga oleme esindatud ka teatevõistlusel. Tänaseks on kirjas juba rohkem kui 100 osalejat üle maailma. Kel tekkis huvi sellest ainulaadsest võistlusest osa võtta, võiks Eesti Kepikõnni Liidule märku anda,“ kutsub Janne Tomberg, liidu peasekretär.

Otsid uusi väljakutseid – tule ja pane end proovile sportlikus kepikõnnis!

Janne Tomberg
Eesti Kepikõnni Liit

Fotod: Elamusmaratonid