Jooksmine 02.06.2021
Autor
Triin Liisma

Kuidas leida Eestist mäed ja liivadüünid

Uudise pilt

Maikuu on möödunud jooksujalul läbi mitmete erinevate ühistrennide nii Eesmärgiks Tallinna Maraton grupi kui ka FB Jooksmine treeninggrupiga. Motivatsiooni pole ma veel kaotanud. Veidi rohkem tunnen aga muret kuidas hakkama saan, kuna poolmaraton on varsti uksele koputamas.

Maikuu alguses käisin koormustestil Spordimeditsiini Sihtasutuses. Nagu arvata oligi, siis mu pulss on pigem kõrgem ja hüplik, ent samas on mul kokkuvõttes ikkagi hea koormustolerantsus. Ainsana tekitas veidi muret kopsumaht, ent kahjuks hetkel on veel raske hinnata kas see tuleneb Covid-19-st või on see mul taolisel tasemel alati olnud. Selle uurimisega tegelen edasi koos oma perearstiga, aga kuna roheline tuli on treeningutele olemas, siis jooksuradadel olen kenasti edasi treenimas.

Motivatsiooni ja tahet on aidanud üleval hoida ka uus treeningvarustus. Nike Esinduskauplustest sain endale jalga uhiuued äsja turule jõudnud Nike Pegasus 38 tossud ja lisaks selga veidi ka riideid. Nende jalanõudega treenimine on olnud lausa lust ning lõpuks ometi on ka mu varbad õnnelikud ja villivabad. Siinkohal soovitan lugeda Janeki postitust ning valida jooksutossuks vähemalt number suurema jalanõu. Lisaks on jalas ka Pringstore CEP-säärised ja sokid. Sääriseid olen hetkel veel kasutanud taastumisel, aga kuna vaikselt on lõpuks Eestis ka lühikese püksi ilm, siis õige pea võtan need kasutusele ka treeningutel.

Kuna nüüd on võimalus rohkem ka ühiselt koos treenida, siis kava on mul veidi muutunud. Nüüd jooksen kaks korda nädalas üheskoos FB Jooksmine treeninggrupiga ja kaks korda individuaalselt. Lisaks juurde ka rattasõidud ja kerelihaste harjutused. FB Jooksmine treeninggrupiga on väga mõnus koos joosta, aga minu jaoks on see ikka paras pingutus, kuna meil on kambas väga krapsakad sportlased, kes mõnusalt tempot alati üleval hoiavad. Samas see tunne, mida tunned peale trenni – no see on kindlasti seda pingutust väärt!    

Need, kes väidavad, et Eestis ei ole mägesid, pole vist kunagi kallakutel treenimist proovinud. FB Jooksmise treeninggrupiga satume kallakutele treenima pea iga nädal ning oi kui magusad on need hetked, kui jooksed näiteks Paekaldal oma seitsmendat korda kallakust üles. Kui eelmisel aastal jooksuringidel Järve metsas jätsin suurema ringi tegemata, kuna seal on väikene tõus, siis nüüd olen pidanud tõusudest üles jooksma lugematu kordi. Millal ükskord nendega harjun – kes teab, ent enam neid niivõrd ei pelga ja ei plaani ka vältida.

Kallakutel treenimisele järgneb mu teine lemmik – liivadüünid. Jah, neid tegelikult ju Eestis ka ei ole, aga Pirita Terviserajal Lükati silla lähistelt oleme midagi ligilähedast leidnud. Seal saab praktiseerida liivadieeti, mida tegime üheskoos Eesmärgiks Tallinna Maratoni treeninggrupiga kui ka oh üllatust -kohe tollele ühistrennile järgneval nädalal koos FB jooksmine treeninggrupiga. Mu lemmik hetk oli tollel neljapäeval, kui enne trenni mõtisklesin omaette, et kuhu täna meie jalad meid viivad. Meenusid eelneva nädala liivadüünid, ent selgitasin endale, et oh, sinna küll ei lähe, kuna vihma ju veidi sajab ja seal oleks nii raske jälle joosta. Järgmine hetk olime liivadüünidel jooksmas…

Lisaks olen õppinud treeneri Kaupo Tiisläri juhendamisel, et ükski mets ega järsak peata jooksjat! Eelmise nädala neljapäevast jooksu oleksin tahtnud üles filmida, et jagada kui vinge see oli – kahjuks aga jooksu kõrvalt filmimiseks palju aega ei jäänud. Neljapäeviti toimuvadki meil FB jooksmine grupiga jooksud, mil läbime ojasid, jookseme metsades ja mööda Pirita jõe kallast ning järsakutest üles ja alla. Mu uhiuued Nike Pegasus tossud on saanud kolme nädala jooksul no nii palju vatti ja vett, et iseasi kaua nad veel vastu peavad. Samas neil on väga mõnus tald, mis sobib nii maastikule kui ka asfaldile ning nad ei libise nii hästi ka poristel järsakutel, mistõttu on mul nende kasutamise üle tegelikult väga hea meel.

Kohtumiseni jooksurajal või mõnel kallakul! :-)

PS! Liivadüünid on minu poolt antud hellitav nimi ühele liivasele kallakule. Seal kahjuks niivõrd palju ja lainetavana liiva ei ole, kui tegelikult liivadüünide puhul ootaks :-)

Fotod: Mallor Malmre

Viimased uudised