Võistluseelne süsivesikute laadimine on jooksuaegse hea enesetunde jaoks ääretult oluline, kuid intensiivse pingutuse ajal ei kesta salvestatud glükogeenivarud igavesti, vaid hakkavad kiiresti ammenduma. Teadliku tegevusega on võimalik keha jõudlust säilitada.

Paarkümmend minutit enne starti on soovitatav juua väikeste lonksude haaval 200-300 ml tavalist või mineraalainetega rikastatud vett. Jooksjad tarvitavad sageli 10-15 minutit enne stardipauku energiageele. Maratoni puhul ei ole harv ka tahkemal kujul toiduainete kasutamine, näiteks tarvitatakse energiabatoone. Ekstreemsemal juhul on stardikoridoris ka tatraputru söödud. Vahetu toitainete manustamine enne starti on individuaalne ja võiks olla eelnevate võistluste-treeningute käigus läbi katsetatud.

Vedelikku tuleks juua igas teeninduspunktis. Sageli ei pruugi suurt janutunnet olla esimeses punktis, kuid hilisema dehüdratsiooni vältimiseks tuleks ka seal vedelikku tarbida. Soovitatav on juua sageli, kuid võrdlemisi väikestes kogustes, orienteeruvalt iga 10-15 minuti järel 150-200 ml korraga. Võistluse esimestes teeninduspunktides võib piirduda vee joomisega. Kui võistlusrajal ollakse orienteeruvalt tund aega (nt. 10km jooks), siis piisabki ainult vee tarvitamisest ja lisaenergia saamise pärast ei pea muretsema.

Kui pingutus kestab üle tunni, siis tuleks energiat jooksmise käigus juurde saada. Sel juhul tuleb teada, et inimese organismi võime töö ajal manustatud süsivesikuid oksüdeerida on piiratud, jäädes enamasti vahemikku 0,5 kuni 1 gramm minutis, mis teeb kokku 30-60 grammi tunnis. Rohkem tarbida ei ole mõtet, sest üleliigne jääb omastamata ja võib tekitada seedimisvaegusi. Võimalusi selleks on jällegi mitmeid ja see sõltub individuaalsetest eelistustest.

Kõige sagedamini kasutatakse võistluse käigus energiageele. Need on kaalult kerged, kuid sisaldavad piisaval määral energiat. Geelivalik on poodides lai ning lisaks nn. tavageelidele on saadaval ka isotoonilised energiageelid, mis ei vaja tarvitamisel täiendavalt vedelikku. Eeltoodust tulenevalt on neid võistluse ajal lihtsam manustada ja geeli võtmisel ei pea arvestama joogipunktide intervalliga. Lisaks imenduvad isotoonilised geelid efektiivsemalt, sest nende osmolaalsus on inimese organismile optimaalsem.

Esimese geeli kasutamisega võiks alustada alles 45 minutit pärast starti. Edasivõiks energiageele tarbida iga 30 minuti tagant. Kogenumad jooksjad võivad energiageeli tarvitada tihedamini. Kui leiad, et soovitatav geelide kogus on sinu jaoks liiga suur, siis proovi tarbida nii palju, kui sulle on mugav. Eelnevalt tuleks uurida, kui palju üks geelipakend energiat annab ja tarvitada neid nii, et saadavate süsivesikute hulk jääks vahemikku 30-60 grammi tunnis (120-140 kcal). Sageli jagatakse pikematel jooksuvõistlustel osalejatele ka energiageele. Näiteks pakutakse sellel aastal SEB Tallinna Maratoni 42,2 km ja 21,1 km distantsi jooksjatele High5 isotoonilisi energiageele.

Mõned energiageelid sisaldavad kofeiini. Mõõdukas koguses kofeiin stimuleerib organismi närvisüsteemi, muutes selle erksamaks, suurendades keskendumisvõimet ja vähendades väsimustunnet. Kofeiin võib suurendada ka organismi süsivesikute omastamise võimet - kuni 75 grammini tunnis. Kofeiiniga geele on soovitatav tarbida distantsi viimasel kolmandikul.

Lisaks geelidele on võimalik energiat ammutada süsivesikuterikastest spordijookidest. Enamiku spordijookide süsivesikutesisaldus on 6-8%, seda omastab organism kõige efektiivsemalt. Samas tuleb arvestada võistlustingimustega. Kuumas keskkonnas tuleb eelistada võrdlemisi madala (2-4%), jahedas kliimas aga märksa suurema (6-8%, isegi 10-15%) süsivesikutesisaldusega spordijooki. Ilmaennustuse kohaselt on SEB Tallinna Maratonil oodata 12-16 kraadi sooja, seetõttu on sobilik tavapärane 6-8%-lise kontsentratsiooniga jook. Spordijookide tarvitamise kahjuks räägib see, et joostes ei ole otstarbekas vedelikku kaasas kanda ja teeninduspunktis ei saa kindel olla, kas pakutud jook vastab individuaalsetele eelistustele.

Kolmas võimalus on tarvitada „tavalisi“ toiduaineid. Sageli pakuvad ürituste korraldajad teeninduspunktides pikema distantsi jooksjatele ka leiba, banaane, apelsine, rosinaid, jne. Selline lisaenergia võib olla harrastusjooksjale täiesti piisav, kuid peab arvestama, et neid toiduaineid pakutakse pigem distantsi lõpu poole, samas tuleks süsivesikuid tarbida kogu distantsi vältel. Lisaks sõltub energia ammutamine teeninduspunktide asupaigast, saamata ise määrata süsivesikute tarbimise aega ja sagedust.

Ideaalis võiks igaühel olla temale sobiv võistlusaegne energia saamise strateegia ning seda peaks olema eelnevalt võistlustel-treeningutel katsetatud. Loodetavasti aitavad eespool kajastatud põhitõed kaasa individuaalsete eelistuste valimisel.