Vigastused on jooksmisega kaasnev loomulik paratamatus, mõnel esineb neid sagedamini, mõnel harvemini, kuid erinevad uuringud on näidanud, et vähemalt kolmveerand harrastussportlastest on 12 kuu jooksul mingil põhjusel jooksust eemal.

Loomulikult, vigastuste raskusaste on erinev, põhjused erinevad, tagajärjed erinevad, sest me kõik oleme ju erinevad, kuid anname siiski viis üldist soovitust vigastustega toimetulekuks.

1. Probleemi tekkimisel räägi esmalt oma treeneriga, seejärel füsioterapeudiga. Treener oskab sulle anda üldisi soovitusi, füsioterapeut võib jällegi jõuda juurpõhjuseni. Vahel on vigastuse tekkimise põhjuseks lihaste düsbalanss, vahel lihaspinged, vahel mõne lihasgrupi nõrkus. Kogenud füsio suudab sind aidata rohkem, kui guugeldamine ning õiged harjutused aitavad sama probleemi kordumist vältida.
2. Isegi kui sa ei suuda joosta, proovi liikuda. Leia alternatiivseid liikumisviise, mis lihastele koormust annavad ning südame ja kopsud tööle panevad. Võib olla on just nüüd aeg tegeleda kerelihaste tugevdamisega, õppida ära ujumine.
3. Ära süüdista ennast, vigastuse tekkepõhjus ei ole sinu lollus. Ent mõtlemine ja analüüsimine on alati head. Proovi mõista, millal said probleemid alguse. Milliseid märgid hoiatasid probleemi eest? Mida saaks edaspidi teisiti teha?
4. Jooksupausilt naastes alusta kõndimisest. Kiire kõnd on sageli raskemgi, kui aeglane jooks. Hoia kõnni tempo selline, et tegemist poleks lihtsa pühapäevase jalutuskäiguga, vaid ikkagi treeninguga, mis tõstaks pulssi ja paneks sedasi südame tööle. Lisa kõndimisele jooksulõike, näiteks 1 minut jooksu, 3 minutit kõndi, 1 minut jooksu, …. Tasapisi suurenda jooksu osakaalu.
5. Suurenda treeningute sagedust, mitte treeningu pikkust. Lühikeste jooksude eesmärk on see, et keha harjuks uuesti jooksuliigutustega, loomulikult pole selliste treeningute eesmärk sinu vastupidavuse suurendamine.
6. Ära tõsta iganädalast jooksumahtu rohkem, kui 20%. Sageli muutume vigastusest naastes kärsituks ja tahame kohe vigastuseelsete kiiruste ja mahtudeni jõuda, kuid keha vajab harjumiseks aega.
7. Ole jooksukiiruse kasvatamisega ettevaatlik. Mida kiiremini sa jooksed, seda suurem on jala maha panekul tekkiv põrutusmoment, mis võib viia vigastuse naasmiseni.