Pealkiri ütleb kõik. Soovisin juba eelmine aasta osaleda väga Tallinna maratoni projektis. Tundsin, et olen valmis ja tahet täis, kuid paraku ei mahtunud valitute sekka. Aasta hiljem, proovisin uuesti, pääsesin ka hääletusele ning seal andsin endast kõik, et hiljem ei jääks midagi kripeldama. Parasjagu olin "hea teeninduse" koolitusel Apollo kinos kui ühel hetkel tuli telefonile meiliteavitus ning kui nägin Gmail ja Marathon100, siis hoidsin hinge kinni. Te osutusite valituks ja korraks jäi aeg seisma! Minu kõrval istus ja sai esimesena heast uudisest teada väga hea sõber ja inimene Liis, kes oli vaat et rohkem rõõmsam selle uudise peale kui mina. Sealt alates võttis mitu head päeva aega, et seda kõike mõista ja seedida kuid nüüd oli selge - tuleb hagu anda. 🙂

Minu treeneriks sai Toomas Tarm kes on aus ja konkreetne ning kelle plaanide järgi tegutsen. Käin ka korra nädalas tema ühistrennides Järve metsas koos teiste spartalastega. Tänaseks on möödas ligemale 1,5 kuud ning mis seal salata, algus on olnud raske. Jäin üsna projekti alguses kohe haiguslehele mis kestis 10 päeva ja see pani paraja pitseri. Nullist alustada oli selle tagasilöögi tõttu kohe mitu korda raskem, aga samm-sammu haaval ja päev korraga võttes sain end liikuma. Täiskohaga tööl käies on väga palju neid hetki kus oled väsinud päevast ning pead tegema oma jooksud väga vara hommikul või hilisõhtutel. Nendel hetkedel kus tunne pole päris see, toetun oma kalli mehe Marti poole kes tuleb minuga koos jooksma ja motiveerib trenni minema. Tänu heale tööandjale ja juhataja Kertule on minuga arvestatud ning proovitud teha mulle võimalikult soodne töögraafik, et saaksin võimalikult palju vajalikku trenni teha.

Räägime trennidest - jooksutrenni kui sellist teen ma spetsiifiliselt elus esimest korda. Enamasti keskendun hetkel rahulikele jooksudele, et keha harjuks liikumisega ja saaks pulsi võimalikult madalaks. Just selle viimase poolega tunnen, et on kõige olulisem võitlus olnud, kuna esimestel jooksudel käis ka pulss seal 180 ringis. Ajapikku on pulss läinud tasa ja targu vaikselt paremaks, kuid hoian sellel silma peal. Lisaks rahulikele jooksudele, olen ka kokku puutunud kiirenduste tegemisega ja ka lõbusa jooksu ehk "fartlekiga". Kes siis veel ei tea, on fartleki näol tegemist jooksuga kus iga teatud aja jooksul muutub rahulik jooks natuke kiiremaks ning tulebki toime tulla tempo muutustega. Kogu selle projekti raames on treener Toomas hoidnud mul silma peal, küsinud kuidas läheb ja et see kõik ka arhiivi saaks, täidan ma ka oma treeningpäevikut. 

Kokkuvõttes hoian oma tervist, keskendun järjepidevusele ja proovin täita etteantud kava nii hästi kui võimalik. Loodan, et tundsite end siit jutust natukenegi ära ja ma kütan edasi! Suur aitäh kõigile kes minu poolt oma hääle andsid ning rasketel hetkedel mõtlen Teie toetuse peale. 

Maie 🌸