Jooksmine on halb sinu põlvedele

Mitmete uuringute tulemused on näidanud, et jooksmine pole mitte kahjulik, aga kasulik sinu põlvedele. Jooksmine tugevdab luid, liigeseid, kõhresid, loomulikult ka lihaseid. Liigse kehakaalu korral on loomulikult mõistlik alustada käimisest või rattasõidust, kuid jooksmisel on mõlema ees selged eelised.

Joosta tuleb pöial

Miskipärast arvatakse, et on üks kindel viis joosta ning kõik ülejäänud moodused on valed. Jah, tugev pöid parandab jooksu ökonoomsust, kuid heade tulemuste saavutamiseks ei pea jooksma pöial. Võid joosta ka üle kanna või maanduda täistallale. Tippjooksjate jooksutehnikast on tehtud mitmeid videojäädvustusi ning sealt on näha, et isegi tiitlivõistluste finaalis medalitele heitlevate jooksjate tehnika on väga erinev. Samuti, 800 meetrit joostakse ühesuguse sammuga, maratoni aga teistsugusega.

Tulemuste parandamiseks tuleb rohkem joosta

Üks levinumaid eksiarvamusi väidab, et suurem jooksukilometraaž annab paremad tulemused. Õnneks see ei ole nii, muidu oleks ju maailmameistriks tulla imelihtne. Teed rohkem trenni ja võidadki. Ent kvantiteedi kõrval on oluline ka kvaliteet ehk see, milliseid treeninguid sa teed. Jooksuharjutused parandavad jooksutehnika ökonoomsust, täpselt nagu kerelihaste tugevdaminegi. Arenguni viib ikka vaheldusrikas ja teadlik treening, mitte mahtude mõttetu suurendamine, mis enamasti lõpeb ülekoormusvigastustega.

Parimad jooksutossud on . . .

Parimad jooksutossud on need, mis sinu jalas kõige mugavamad on. Jooksjad on erinevad, meie kehakaal on erinev, meie taust ja jooksutehnika on erinev, meie jalad on erinevad. Seetõttu ei ole olemas ka parimat jooksutossu. Varu teinekord jooksutosse ostma minnes aega ning proovi jalga erinevaid mudeleid, kuni leiad lõpuks selle, mis sulle kõige sobivam tundub.

Paljajalu jooksmine vähendab vigastusi

Paljajalu ja minimalistlike jalanõudega jooksmine oli kümmekond aastat tagasi järjest populaarsemaks muutumas. Pealtnäha tundus kõik loogiline: õhukese tallaga tossude kasutamine tugevdab talla-aluseid väikseid lihaseid ja muudab jooksusammu loomulikumaks. Tegelikkuses kaasnes selle trendiga hoopis vigastuste kasv, sest ainuüksi talla paksuse vähendamisest ei piisa. Kahtlemata on ka neid, kelle jaoks minimalistlike jalatsitega jooksmine sobib ning loomulikult: paljajalu käimisest on ka palju kasu, kuid soovitaks radikaalsetesse muutustesse suhtuda ettevaatlikult.

Krambid tekivad vedeliku puudusest

Vedeliku tarbimisel on jooksmisel oluline roll. Vedeliku kaotus vähendab sooritusvõimet. Liigne vedeliku manustamine pole loomulikult samuti hea. Ent kas vedeliku puudus põhjustab ka lihaskrampe? Üks uuring, milles osales 210 Ironmani distantsil startivat triatleeti, täpselt seda uuriski. Selgus, et samasuguse ettevalmistusega triatleetide seas tekkisid krambid neil, kes liikusid rajal kiiremini. Vedeliku kadu oli samasugune nii neil, kellel tekkisid krambid, kui neil, kes pääsesid. Seega tekivad lihaskrambid ikkagi koormusest lähtuvalt, mitte vedeliku kaotusest, mis ei tähenda loomulikult seda, et vedelikku ei peaks tarbima.