Mida lähemale eneseületuseks valitud Tallinna maraton liikus, seda fokusseeritumaks ma muutusin. Minu treener Toomas Tarmi treeningkava oli mantraks, kuid sellele lisandusid ka muud strateegilised tegevused. Siia kuulusid alkoholist, nisujahust, maiustustest ja enamasti ka lihast loobumine. Eesmärk oli anda kehale vaid parimat kütet ning kaotada mõned lisakilod, et rajal kergem liikuvus oleks. Samuti oli minu jaoks kriitilise tähtsusega une treenimine, et igal öösel viimastel nädalatel koguda salved täis ning olla mentaalselt ja füüsiliselt maksimaalselt parimas vormis. Selle kõige juures vältisin rattasõite, batuudil trenne jms tegevusi, kus võib rumala tegevuse tõttu start sootuks ära jääda. Võib öelda, et mida lähemale pidupäev jõudis, seda sügavamale ma enda sisse läksin.

Ent elul olid omad plaanid. Kolm päeva, õigemini kolm ööd enne maratoni, hakkas vaim jupsima ning taipasin, et hirm minu sees tahab võimust võtta. Niisiis maratonieelsel ööl sõbagi und silmale saamata, tõusin voodist kl 2 üles ja kallasin endale kaks külma õlut sisse, et ärevus uimastada ja magama jääda. See oli hull mõte, aga vajalik ja tagantjärele nentides õige. Parem on minna starti kerge õlleuimas kui terve öö magamata seisundis.

Äratuskell! Silmad sekundiga lahti ja ongi käes kohtupäev - Tallinna maraton. Enam ei saa keegi endale valetada või luua illusioone ega ka vaadata elu läbi sõrmede. Tuli minna starti ja panna endast letti kõik, mis seest anda oli. Ilmajaamad prognoosisid kuuma päeva. Tallinna maratoni pressikonverentsil manitsetakse jooksjaid kuumade olude tõttu olema ettevaatlikud. Kinnitan, et põhjendatult. Treener Toomas Tarm hoiatab, et oodata on rasket maratoni. Juhib tähelepanu, et sellel päeval saab olema mitu kriitilise tähtsusega faktorit, millest kinnihoidmine on finishi eelduseks. Esimene nendest on õige tempovalik. Sellest tuleb kinni hoida ning teine on vedeliku tarbimine igas joogipunktis.

Starti saabudes on meeleolu ülev! Meie Eesmärgiks Tallinna maraton grupi liikmed, Marathon 100 pealik Janek Oblikas ning teised tuttvad jooksusõbrad. Lisaks olid varahommikul kohale tulnud kolleegid Hele-Mai ja Enely ning üks strateegiline spordisõber Martin Tiisler, kes saatis mind rattal terve maratoni vältel varustades mind jääkottide ja jahutava veega. Ma olen siiski põhjamaa naine ja mulle ei meeldi kuumus. Eriti maratonil.

Olen stardikoridoris. Kell tiksub viimaseid sekundeid ja maailm peatub mu ees. Mõtlen, et ma ju isegi ei jooksnud end soojaks ega teinud võimlemistki. Ahh, mis siin ikka heietada! Mul on 42,2km aega end soojaks joosta. Hakkan järsku omaette naerma, sest Oblikas andis hea soovituse: “Katsuge joosta võimalikult palju viludas, aga arvestage, et viludaid paiku eriti ei ole”. On ikka pullimees. Ja count down: 4,3,2,1! Start! Prodigy huugab kõlaritest ja jooksjad 79-st riigist stardivad. Algus on mõnus, eufooria ja adrenaliin peksavad nii üle, et kontrollin koguaeg pulsikella ja pean tempot maha võtma. Peas haamerdab Toomas Tarmi lause “ÕIGE TEMPOVALIK”! Kui joostud sai 4km nägin enda ees umbes 35-40 jooksjaga tempogruppi. Ees tempomeister hoiab suurt valget óhupalli silgiga 4:15.

Saan aru, et see on minu koht ja asume grupis tööd tegema. Hoian end pundis paremale äärde pikkade meeste varju, et hoida end lõõskava päikese eest. Tunne oli mõnus, tempo ühtlane ja kilomeetrid möödusid naeratus suul. Tohutult suureks abiks olid pealtvaatajad, keda jagus igale poole. Minu hullud kolleegid ja spordisõber Martin vaheldumisi rataste pealt annavad jääd ja Coca-Colat. Saabume Rocca al Mare kooli ette ja tunne on korraks nagu kodus, sest seal oli Eesti parima jooksuklubi Sparta joogipunkt. Omad inimesed ja kaasahõiked andsid palju jõudu juurde. Kuid sel hetkel vajus mu strateegia kokku. Palju virrvarri hajutasid mu fookuse ja ma kaotasin oma grupi. Tagantjärgi saan öelda, et omade nägemisest saadud power kiirendas mu sammu ning grupp jäi selja taha. Kuna rada seal oli kitsas ja rahvast palju, kaotasingi nad silmist ja vastupidiselt arvasin, et olen maha jäänud. Saan aru, et pean valima ruttu kellegi, kellega koos edasi joosta, kuid valituks osutub naine, kes oli siiski minu jaoks liiga kiire ning nii põletasin end ära.

Kõik! Jäänud on viimased 5km, aga ma olen tühi. Jalad ei kanna ja tempo kukub kokku. Kogu maailma raskus vajub õlgadele. Longin, longin, longin… Pulsikella ei taha vaadatagi, sest lõpp ei taha kuidagi lähemale jõuda. Saan aru, et olen täiesti transis ja näen enda ette ainult 3meetrit. Ja äkki sel hetkel ootamatult keegi koputab mu õlale. Pööran pilgu ja näen… minu tempogrupp! Tempomeister ütleb: “Lähme koos edasi. Kohe on lõpp käes”.

See moment oli uus plahvatus mu peas. Tunnen, kuidas jalad hakkavad liikuma, pilk läheb kõrgemale ja kiirus taastub. Me jookseme koos viimasesse kurvi ja ma ütlen viimased sõnad” See ei ole võimalik, see ei ole võimalik!” Ma annan jalgadele valu ja läbin viimased sammud nagu homset ei ole ning finishi kaar näitab brutoaega 4:15. Ma puhken nutma! Pisarad lendavad ühte ja teise ilmakaarde.

Tehtud! Kallistused, lilled, kommikarbid, spordisõber Martin tuleb joostes, tõmbab šampusel pauguga korgi maha ja pritsib mind pealaest jalatallani ligumärjaks! Ma puhken jälle lohutamatult nutma. Pisarad voolavad. Ma olen maratoonor! Liblikad lendavad silme ees! Uus tiitel eluks ajaks! Ma olen ekstaasis. Ma olen nii õnnelik, et olen teinud midagi sellist, mida veel mõned aastad tagasi pidasin võimatuks. Elu on ilus, kui oskad sellest rõõmu tunda!

Kas see oli raske? Jah, kas see oli seda väärt? Tuhat korda JAH! Ma tahan tänada:

MARTIN TIISLER - mees, kes on süüdi selles, et mu ankeet Marathon100 projekti jõudis. Mees, kes 42km toetas mind maratonirajal tehes kannatusi minu jaoks vähem halvemaks.

JANEK OBLIKAS JA MARATHON100- Eesti suurim jooksukogukonna eestvedaja ja minu spordipsühholoog, kes kriitilistel hetketel andis väärt nõu.

TOOMAS TARM ja SPARTA SPORDIKLUBI - minu jooksutreener Eesti parimast jooksuklubist Sparta. Mees, kes vastutas minu sportliku arengu eest ning varustas vajalike nõuannetega. Aitäh, et jäid endale kindlaks ja soovitasid sel aastal Ironmanist loobuda.

TALLINNA MARATON ja LILIANA ULJAS Eesti suurim spordipidu! Megaturundus ja megaorganiseering! Aplaus!

NIKE ESINDUSKAUPLUSED Parimat spordisooritust toetavad jooksuriided ja -jalatsid.

“EESMÄRGIKS TALLINNA MARATON 2024” jooksugrupp koosseisus: Daisy Rist, Jegor Sevastjanov, Katrin Männimets-Sevastjanov, Kertu Rand, Kristjan Pihl.

SANDER JÜRS - füsioterapeut Innomedicast, kes tegi korda esmalt mu vasaku põlve ja seejärel ka parema.

MALLOR MALMRE - spordifotograaf grupitreeningutel, Pringstore CEP varustus

TÕNIS TÖNSTROM, spordifotograaf, Särivus

KALEV LILLEORG, reportaaž fotograaf finishis

Rajafotograaf: Tõnis Tönstrom, finishifotograaf: Kalev Lilleorg, pluss erakogu