Maikuu on kiirelt läbi saamas ja taas on aeg kokkuvõtteid teha, kuidas siiani sügiseseks poolmaratoniks valmistumine läheb. Minu eesmärk on jätkuvalt joosta Tallinna maratonil, septembris, poolmaraton ehk 21,1 km alla 2 tunni. Kui aprillikuus tundus, et kõik läheb plaanipäraselt ja seatud eesmärk ei ole raske saavutada, siis maikuu tõi kahe jalaga maa peale. Sellel kuul jõudsin lisaks tavapärastele treeningutele käia spordiarsti juures koormustestil ja üldkontrollis, võtta osa Viimsi jooksust (15km), Maijooksust (7km) ja tegime Tallinna maratoni grupiga mäkkejooksutrenni.

Spordiarsti juures sai selgeks, et olen terve kontoriinimene, aga selleks et pikka maad joosta ja poolmaraton kenasti vastu pidada, siis pean veel treenima ja veel tervemaks saama. Arvasin ise, et kuna olen juba aastaid jõusaalis käinud ja rühmatrenne teinud vaheldumisi jooksmisega, siis küllap olen piisavalt heas vormis, et poolmaratonile vastu minna. Kuid võta näpust, ma peaksin olema veel tervem ja tugevam. Arsti üldised soovitused olid järgmised: enam aeroobseid treeninguid pulsisagedusega 140 - 150/155, rauarikas dieet ja vajadusel komplekspreparaadid raud + B-grupi vitamiinid + foolhape. Lisaks veel võiks mõned kilod kaotada, et oleks lihtsam joosta. Niisiis septembrini on hetkeseisuga 3 ja pool kuud, millest tuleb treeningute, toitumise ja tervise mõttes võtta maksimumi, et poolmaratoniks valmis olla.

Olenemata sellest, et arsti juures käik mind natukene oma võimetes kahtlema pani, siis jätkasin treeningutega ja osalesin kahel võistlusel. Viimsis toimus 15 km jooks, mis minu jaoks läks väga hästi, pidasin ilusti vastu ja enesetunne oli hea nii võistluse ajal kui ka pärast seda. See andis palju positiivsust juurde. Kui ma projekti kandideerisin, siis üks põhjus oli sellepärast, et olles mõned aastad tagasi võtnud ette poolmaratoni kustusin viimastel kilomeetritel ära ja pole sellest ajast saadik julgenud pikki distantse ette võtta. Viimsi jooksu hea kogemus andis natukene enesekindlust, et kõik on võimalik, mida ju lõppkokkuvõttes läksingi projekti nii endale kui teistele tõestama.

Vahepeal jõudsime kohtuda teiste projektis osalejatega ühistrennis Pirital, kus tegime üliraskeid mäkkejookse. Sellegipoolest oli väga tore ja meeldejääv trenn. Aitäh, treener Kaupo Tiislärile selle eest! Muide, igapäevaselt saab mu tegemistel silma peal hoida Instagramis @ingriddrey seal kajastan jooksvalt trenne ja väljakutseid.

Maijooks oli samuti üllatavalt raske see aasta. Kuigi tegemist on vaid 7 km distantsiga, siis esimesed paar-kolm kilomeetrit oli vastutuul, mis muutis kogu ülejäänud võistluse üsna piinarikkaks. Ilmselt kasutasin esimestel kilomeetritel väga palju energiat. Kuigi jooksin oma senise parima, siis oleksin tahtnud veel paremini, sest enesetunne oli Viimsi võistlusest hea ja arvasin, et suudan kiiremini joosta. Muide, tore on meenutada, et aastal 2014 osalesin Maijooksul esimest korda ja mahtusin napilt esituhande sekka ja tänavu sain 212. koha, aga ikkagi tahaks paremini ja kiiremini. Eks töö käib selle nimel.

Ingrid valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta Toomas Tarmi juhendamisel.