Seekord võtan kokku nii mai tegemised kui ka natuke juuni algust – lihtsalt sellepärast, et elu on nii kiiresti läinud ja kirjutamiseks alles nüüd aeg leitud. 

Ma ei tea, kui huvitav on teil pidevalt lugeda, kuidas projektiosaliste postitustes teatud teemad korduvad, nii et seekord proovin neid vältida. Aga olgu öeldud, et projekti raames oli meil Kaupoga koos üks väga äge mäkkejooksu trenn ja olgu veel lisatud, et CEPi sokid ja säärised  meeldivad mulle ka. Sokke kasutan põhimõtteliselt igal jooksul, need mu lemmikuks kujunenud.

Kui ma nendele järele poodi läksin (jällegi projekti raames), sattusin tänu heale müügijutule  proovima uusi geele. Varem kasutasin SIS-i omi, mis meeldisid mulle just selle poolest, et polnud liiga magusad, aga neid oli jooksu pealt kuidagi ebamugav avada. Uued geelid – Enervit ja Neversecond – on küll hüper-super magusad, aga neid saab imelihtsalt avada ning lisaks on neis topeltkogus süsivesikuid. Tundus nagu win-win. Katsetasin neid esimest korda 26 km pikkusel jooksul – seedimine pidas vastu, metsa ei pidanud minema ja energiat jagus. Toimis!

Mai ja juuni on mul alati olnud rasked kuud – palju tööd, rohkelt pereüritusi ja üldiselt suur tamp peal. Ka sel aastal polnud teisiti. Olin juba vaimselt valmis lihtsalt kuidagi “ellu jääma”. Aga kui nüüd tagasi vaadata – polnudki nii hull. Tuli isegi üsna hästi välja.

Küll aga tahaks rääkida süümepiinadest, mis mind vaevavad. Tunnen, et mind pole päriselt olemas oma pere, elukaaslase ja laste jaoks. Kui ma ei tööta, siis jooksen. Kui ei jookse, siis olen lihtsalt nii väsinud, et ei suuda 100% kohal olla. Peas keerlevad kogu aeg erinevad mõtted.   

Ühel päeval kirjutas mulle jooksu Jegor, kes oli eelmisel aastal projektis osaline ja jooksis maratoni alla 3 tunni. Me tunneme teineteist 2023. aastast, kui osalesime Tipust Topini jooksul Miles and Smiles tiimis. Ta pakkus, et võiks koos jooksma minna. No miks mitte! Käisimegi koos jooksmas ja muljetamas. Juttu jätkus lausa 13 km jagu – veidi rohkem kui plaanitud, ups. 😅

Loomulikult oli kogu vestlus jooksuteemaline, aga ta mainis ka, et tahaks projektipostitustes rohkem “draamat” näha. Hahaa, minu draama seisneb ilmselt selles, et täidan jooksukava võimalikult täpselt, nagu treener ette annab, aga samas tunnen, et kaon selle kõrvalt oma pere jaoks ära. Ma  naudin kodus olemist ja perega koos olemist, aga naudin ka seda, kui näen, kuhu järjepidevus mind viia võib. Eks kõik on valikute küsimus. Hetkel olen valinud selle tee.

Mai kõrghetked? No kindlasti Maijooks, Eurovisioon ja pikk jooksupühapäev – kõik mahtusid kahe päeva sisse. 😄 Maijooksul oli ka hea võimalus näha, kas ja kui palju treeningkava tulemusi annab. Eelmise aastaga võrreldes paranes tulemus tublisti – tempo 4:16 min/km ja aeg 29:47 (võrreldes 2024. aasta 33:17-ga). Edasiminek on selge!

Ja siis tuli Lammasmäe ööjooks – oi, emotsioonid on veel siiani laes. Täiesti värske isiklik rekord: 1:35:21! (Eelmine oli selle aasta Love Run’il 1:39:43.) Ausalt öeldes ei osanud üldse hinnata, mis tempoga suudan joosta, sest tempotrenne pole mul olnud veel ühtegi. Aga 4:30 min/km keskmine tempo?! No ausalt, selleks jooksuks poleks ma sellest isegi julgenud unistada (okei-okei, unistanud ikka olen, aga mitte sellel jooksul). Finišis olid rõõmupisarad – nii hea tunne oli.

Ju siis need lõigutrennid, mis mulle üldse ei meeldi 😁, on siiski vilja kandnud. Kuigi need on rasked ja kohe üldse ei taha teha, annan nendes alati endast parima ja mingeid allahindlusi ei tee.

Aga kui päris aus olla, siis mu lemmikpäevad on ikka need puhkepäevad – siis saan keskenduda rohkem kodule ja perele (noh, kui just töö end jälle vahele ei pressi).

Ja kirsiks tordil oli mai lõpus täiesti eksprompt minitripp Montenegrosse koos elukaaslasega. Me pole ammu saanud aega võtta ainult teineteise jaoks. Vaatasime, kuhu saaks minna, ja lihtsalt läksime. Töölt sain võtta ühe päeva, kus füüsiliselt kohal ei pidanud olema. See oli nii vajalik – nautisime, jooksime mägedes ja laadisime patareisid. Ja no need mäed… need olid ikka päris tõsised! Sai korraliku trenni suvises palavuses. Aitäh selle eest!

Heleri

Heleri valmistub Swedbanki Tallinna maratoniks spordiklubis WellRun ning tema eesmärgiks on läbida 42,2 km kolme ja poole tunniga..