MARIS KAJARIT võib nimetada Sparta raudvaraks, sest teda võib kohata selles Eesti ühes suuremas spordiklubis nii jõusaalis juhendamas, kui rühmatreeninguid andmas. Energiast pakataval Marisel on kogenud treenerina selge arvamus nii uusaasta lubaduste kui jõusaali hirmude kohta, mistõttu räägimegi temaga treeningute alustamisest, eelarvamustest, vabandustest ja vastutuse võtmisest ehk kõigest sellest, millega jõusaali tulevad inimesed vastakuti seisavad ja mida sealsed treenerid näevad.
Kaua sa oled treeneri tööd teinud?

”Ma alustasin 2008.a. novembris,” meenutab Maris treenerikarjääri algust. ”Mul oli siis esimene pumbitreening (lihasvastupidavustreening Sparta Pump) siinsamas Spartas ja ma olen teinud seda 17 aastat. Ja endiselt teen Pumpi. See oli mu esimene trenn ja ma siiamaani teen - täiega naudin seda ja arvan, et see on oma lihaste toonuses hoidmiseks imehea valik. Teed tunni ajaga läbi kõik lihasgrupid ja tehtud!”

Kui palju inimesed selle ajaga muutunud on? Terviseteadlikumaks?

“See on ülihea küsimus! Inimesed on kindlasti hakanud rohkem enda peale mõtlema, kuna ühiskonnas räägitakse sellest rohkem. Aga samas, inimesed on läinud mugavamaks ja laisemaks. See on ju loogiline! Ühiskond ja sotsiaalmeedia ütleb: tunne ennast hästi! Inimene peab olema õnnelik!

Aga mis on trenn? Kas sa tunned trennis ennast hästi? Ei tunne, sellepärast et sa pingutad seal ja see on ebamugav. 

Põhimõtteliset võid ju istuda diivani peal, tellida endale toidu, tellida riided, tellida jalanõud ja võid suure ekraani taga minna isegi Bali reisile. Kohe niisama! Ehk siis ühiskond ütleb: tunne ennast hästi, tunne ennast mugavalt, ebamugavus ei ole sulle hea. No ja mis trenn teeb? Kui tahad, et midagi areneks, siis peab olema ebamugav ja vastik.

Ja näiteks rühmatrennides käib täna vähem rahvast. Koroona tõmbas palju inimesi ära. Aga hästi positiivne on see, et noored on tulnud jõusaali. See on kindlasti positiivne! Vanasti räägiti, et ära üldse mine enne täisealiseks saamist jõusaali, mis on nüüd ka müüdiks ammu kuulutatud. Noored käivad jõusaalis ja see mul teeb hästi palju rõõmu.”

Kas jaanuar on selline kuu, kui käiakse rohkem trennis ka?

”Palun ärge andke neid lubadusi (aasta algul), palun!” märgib Maris. ”Lepime kokku, et ma vastutan kõik oma eluaastad iseenda tervise eest! Ei anna neid lubadusi, et ma tulen jaanuarist trenni või ma tulen märtsist trenni. Võta see trenn enda omaks! Sul on kohtumised kalendrisse märgitud, märgi esimese asjana sinna trennid. See on nii oluline!”

Mis aitab inimesel seda esimest sammu teha? 

”Mitu korda päevas sa hambaid pesed,” vastab Maris küsimusele oma küsimusega. ”Kas sa vaagid õhtul või hommikul, kui sa hambaharja võtad? Et äkki täna ei peseks, ma olen juba peaaegu 50 aastat pesnud ka neid hambaid ja äkki ma ei peseks? Ei vaagi! On ju nii?

Trenn on täpselt sama oluline nagu hambapesu, nagu suuhügieen, nagu toitumine, nagu tervislik unerežiim. Sina otsustad ju, milline su elu on. Ütle endale, et treening on see, mille ma igatahes ära teen ja kõik. Ära lase seal mingeid kahtlusi sisse tekkida. Sea endale eesmärk, et ma käin trennis kolm korda nädalas, kaks on absoluutne miinimum, kolm on parem, neli oleks kõige parem. Tegelikult peaks iga päev midagi enda jaoks tegema, olgu see kasvõi pooletunnine kiire jalutuskäik metsas. Iga päev iseendale midagi!

Ega vaim ei püsi sul tugev, kui füüsist taga ei ole. Terves kehas terve vaim on küll klišee, aga kehtib.

Ega su keha ei ole selline, et elad 60-65 aastaseks ja ütled siis, et aa, see on täitsa läbi, palun andke mulle uus (keha). Sa pead lõpuni sellega purjetama. Ja kui sa need mõtted enda peas ära analüüsid, sest kõik algab peast . . .Kui sa endale need mõtted suudad selgeks teha, et kõik algab minust endast . . . Mina teen need valikud, kas ma teen trenni, mida ma söön, kas ma lähen magama kell 10 või kell kaks, sest ma rullisin sotsiaalmeediat jne. Tegelikult on need kõik enda valikud. Tee siis häid valikuid!”

Aga kui inimene ütleb, et mul ei ole aega ja ma ei oska trennis midagi teha ka?

”Täna ei saa enam selle taha pugeda, et ma ei oska ja mul ei ole aega. Aega on meil kõigil täpselt ühepalju. Jälle sinu valikud. Kas sa valid selle, et ma tund aega treenin või ma tund aega istun ja ei tee midagi? Ma jätaks enne vist mingi muu asja tegemata, kui ma jätan trenni minemata. Ma lähen teen selle trenni igatahes ära! 
Ja mis see teine küsimus oli: ei tea, mida teha? Tänapäeval on nii palju infot, minu arust iga teine inimene oskab sulle öelda mida teha, mine või sõbraga kaasa. Muidugi mina professionaalina ikkagi arvan, et võta endale kaks-kolm-neli personaaltrenni, mis ei ole ka tänapäeva mõistes über-kallis enam. Käi treeneriga (harjutused) läbi.
Ei ole nii, et, et kui sa oled jõusaalis ja sa ei ole seal käinud, siis see on kohutavalt jube koht ja ja ma ei tea, mida seal teha. Äkki keegi vaatab? See on nii äge, kuidas inimesed arvavad, et keegi vaatab. Kui ma olen kellelegi öelnud, et nii, teeme trenni, siis ma ütlen, et vaata, kes vaatab sind. Tavaliselt vaatavad inimesed iseennast peeglist, mitte sind, onju. Tegelikult on igaüks piisavalt tegevuses oma asjaga jõusaalis. Sa pead keskenduma oma tehnikale, sa loed oma korduseid, sa vaatad, et su puhkepausid oleks piisavad ja nii edasi.

Loomulikult, (jõusaal) on ka sotsiaalse lävimise koht, mis on tegelikult positiivne. Parem ma saan siit sõpru, kui kuskilt diskoteegist või pubist. Kõik on valikud. Kas elu jäme ots ja otsused on sinu käes või sa lihtsalt ütled, et ma ei saa, mul ei ole aega, ma ei oska ja ma ei taha.”

Kas tunnine treening on piisav või on seda liiga vähe või palju?

”Tund on täitsa piisav, jah,” võtab Maris maha hirmud, et üks jõusaalitreening peaks kestma vähemalt täispika filmi jagu aega. ”Võta see tund ja sa parandad oma elukvaliteeti, täiesti kindel.”

Millised on uute treenijate suurimad eelarvamused-kartused?

”Ma töötan Eesti parimas jõusaalis Spartas, meil on meeletult suur masinapark. Pigem ikkagi kardetakse seda, et ma ei tea, mida teha. Siis ma tavaliselt näitan masinaid, et inimene harjuks. Mul on ülihea meel näha, et kui inimene on paar-kolm kuud juba käinud, siis ma näen, et ta teeb mingite muude masinatega, mis on jumala lahe. Siis ta saab aru, mida ma veel lisaks tahan enda kehale ja julgeb katsetada uusi asju. Kardetakse masinaid või siis seda, et keegi vaatab ja ma ei oska midagi teha. Selleks ongi treenerid, selleks me oleme seal.”

Kas trenn peaks olema vanuse-spetsiifiline?

“Niivõrd-kuivõrd,” vastab Maris. “Pigem on see spordiala spetsiifiline. Kui sa oled täiesti tavaline keskmine Eesti inimene ja hakkad jõusaalis käima, siis tee kogu keha kava läbi või siis jaota ülakeha, kõht, selg, alakeha, kõht, selg. Ma pigem liigitaksin (treeningud) spordiala-spetsiifiliseks. Kui sul on kindel eesmärk oma spordialal, siis me räägime eri treeningust.”

Vahel kardetakse, et kui ma tulen jõusaali, siis ma võtan kaalus juurde. . .

”Jõusaalis ei võta kaalus juurde. Selleks on vaja ülispetsiifilisi, pikki, raskeid treeninguid. Selleks, et sul muutuks kehakuju palju jõusaalis, selleks on hoopis rohkem asju vaja, nii et sellepärast ei peaks keegi tulemata jätma. Kui sa tahad alla võtta, siis vaata kööki. Kaalus alla võtmine käib ikkagi läbi toitumise, mitte midagi teha ei ole, jõusaaliga saad aidata kaasa, et lihased oleksid toonuses, aga kõik muu on ikkagi toitumine. Kõike, mida sa näed, ei pea ära sööma.”

Kui kiiresti inimene võiks trennis muutusi oodata? Kuna trenn mõnusaks muutub?

”Mõnusaks? Ma olen ise selline trennihoolik, et minu jaoks on kogu aeg trenn mõnus. Ma olen 17 aastat treener olnud ja ma endiselt tunnen seda tunnet peale trenni, et oo kui mõnus! Trenn muutub mõnusaks siis, kui sa mõtled selle enda jaoks välja, et see on sulle vajalik ja kasulik. Sa mõtled, et ma lähen ja teen selle ära. 
Kui sul on kogu aeg trennis mõnus, siis tegelikult kehalist arengut ei toimu, lihas hakkab arenema siis, kui tal on vastik ja ebamugav. Siis ta saab signaali, et mina ei ole piisav ja siis toimub areng. Otsusta, et sa teed iga päev trenni ära ja pinguta ära!

Ja ülioluline: pea treeningpäevikut ka jõusaalis. Pane raskused kirja, pane igasse nädalasse areng, kas kordustega, paar kordust juurde või raskusega paned paar raskust juurde. Ja siis kolm nädalat teed tugevamalt ja neljanda nädala kergemalt. Pea treeningpäevikut, siis sa saad aasta pärast vaadata, et ma päriselt olen arenenud. See muidugi tähendab, et sa päriselt ka käid jõusaalis.

Regulaarsus! Mõtle näiteks, kui sa tahad klaverit mängima hakata. Mis sa teed? Harjutad, regulaarselt. Kui sa tahad heas vormis olla, siis mida sa teed? Käid trennis, regulaarselt. Tahad lõuatõmbeid teha, hakka tegema, regulaarselt, harjuta!

Hakka lihtsalt pihta ja lõpeta vabanduste toomine, miks sa ei saa. Tule lihtsalt kohale ja meil on treenerid olemas.

Ei ole ühtegi põhjust, et ma ei saaks trenni minna,” lõpetab Maris relvituks tegeva arvamusega.