40-nes maraton 40-ndal sünnipäeval.
Sügisel jooksin Frankfurtis edukalt oma 37-nda maratoni. Seletamatul põhjusel oli see üks minu kergemaid maratone - enesetunde poolest. See andis positiivse tõuke panna ennast kirja veel kahele maratonile - novembriks Firenze maratonile ja detsembriks Pisa maratonile. Peale nende maratonide läbimist oleks koos olnud 39 maratoni. Teades, et 29. jaanuar on pühapäevane päev, tekkiski plaan läbida oma 40-nes maraton 40-ndal sünnipäeval.
Kahjuks nurjasid selle plaani tervisehädad. Kaks maratoni Itaalias jäid jooksmata. Jäi üle täita pool seatud eesmärgist - joosta oma sünnipäeval maraton.

Miks Marrakech?
Vaadates rahvusvahelist jooksukalendrit oli valida maratonide vahel Marokos ja Tais.  Valik langes odavaima-lähima maratoni kasuks. Marrakeshi viivad Euroopast meilegi tuttavad odav-lennufirmad Easyjet ja Ryanair. Lennukipiletid broneerisin detsembris, lennud kombineerisin järgnevalt:

Minek:
27. jaanuar 11.25 Tallinas- 12.50 Düsseldorfi(Weeze). Pilet 11.- euri. 15.15 Düsseldorf (Weeze) - 16.45 Milan (Bergamo). Pilet 11.- euri.
28. jaanuar 6.20 Milan (Bergamo) - 8.50 Marrakesh. Pilet 40.- euri.  Kokku minek läks maksma 62.- euri.

Tulek (piletid ostsin jaanuaris):
31. jaanuar 18.10 Marrakesh - 23.05 Düsseldorf (Weeze). Pilet 50.- euri (detsembri alguses oli pileti hind 30.- euri)
1. veebruar 13.00 Düsseldorf (Weeze) - 16.15 Tallinn. Pilet 43.- euri. Lennukipiletid läksid maksma kokku 155.- euri.

Registreerimine
11. jaanuaril registreerisin ennast Marrakeshi maratonile.  Maratoni koduleht oli üsna tagasihoidlik. Lisaks prantsuse keelele sai infot ka inglise keeles.  Registreerimine käis läbi kodulehe. Hinnakirja järgi oleksin pidanud maksma 60.- euri (kohalikel poole odavam). Tegelikult lisandus veel 3.- euri. Kokku 63.- euri.  Enamikele Prantsusmaa ja Itaalia jooksudele registreerudes suunatakse sind kodulehelt edasi registreerimistega tegeleva firma kodulehele ja nii lisandubki osavõtutasule veel registeerimistasu.

Booking.ee koduleht pakkus Marrakeshis hotelle seinast seina. Valiku tegemisel oli minu jaoks oluline hind ja lähedus stardile. Leidsin hotelli nimega Ryad Laarouss (kaardi järgi 3-5 km stardi kohast). Kolm ööd hotellis läks maksma 87.- euri.

27. jaanuar 2012
Enne minekut õnnestus jälle haigeks jääda. Kuskilt olin üles korjanud mingi viiruse. Neelata valus, pea paks, silmad vesised, varbad ja sõrmeotsad külmad - vist gripi tunnused. Spordiarst Mardna oleks öelnud, et ainult rumal sportlane  läheb starti sellises seisundis. Ja ma tahan läbida veel maratoni (Marathon100 oleks selle peale öelnud et „Ainult rumalad läbivadki kolme-neljatunnise maratoni, kus jooksu lõppedes jõuad täpselt samasse kohta tagasi kust alustasid“).

Tund enne lennuki väljumist kaalusin veel reisist loobumist. Kuid pidasin seatud eesmärki nii tähtsaks, et olin valmis tooma ohvriks oma tervise. Ja nii suundusin reede hommikul Tallinnast Ryanairiga Saksamaale. Lõuna ajal erilist söögiisu polnud. Võtsin lõunaks sooja tee ja piruka.
Edasine lend viis Saksamaalt Itaaliasse.  Kuna lend Marokosse pidi minema järgmisel hommikul kell 7.20 (lennujaamas oleks pidanud olema kuueks), ei võtnud selleks ööks hotellituba.  Õhtu ja öö möödus lennujaama pinkidel ja põrandal.

28. jaanuar 2012
Üllataval kombel hommikul enesetunne kõige hullem polnudki. Marrakeshi suunduv lennuk oli viimse kohani väljamüüdud. Lennureis kestab 3,5 tundi. Lennukis antakse reisijatele kätte ankeet, mis tuleb esitada Marokosse sisenemisel kohalikele võimudele. Ankeedis küsiti riigis viibimise aega, öömaja asukohta, reisi eesmärki.

Marokosse sisenemisel tuleb läbida piirikontroll. Selle läbimiseks võib kuluda isegi tund, kuna inimesi on palju, ametnike vähe. Piirivalve kontrollib eelnevalt lennukis täidetud ankeeti,  tipib need andmed arvutisse ja kinnitab templiga sinu sobivust nende riiki sisenemiseks. Enne võimude käest pääsemist vaadatakse üle ka sinu kotid.


Lennujaamast hotelli.
Lennujaama hoone oli seest avar ja väljast ülimoderne.  Ilu lõpeb paar kilomeetrit lennujaamast eemal. Marrakeshi viiva tee äärne on täis prahti ja eurooplasele harjumatult ligadi-logadi ehitatud hooneid.

Ilma kaardita suundusin otsima oma hotelli. Keskusesse jõudes avastasin et tänavatel puuduvad nimed ja numbrid. Googlest välja prinditud kaardi abil üritasin leida õiget suunda.  Eilsest alates sisuliselt söömata ja joomata, muutus enesetunne iga minutiga viletsamaks. Kohalikku raha polnud, kaardiga maksta ei saanud. Õnneks selgus, et rahaautomaadist saab kaardiga võtta kohalikku raha.

Eirates soovitusi vältida nurgataguseid söögikohti, läksin ikkagi ühte sellisesse. Võtsin vett ja spagette. Kurguhädade pärast oli valus neelata ja nii jäi pool sööki alles.  Hotelli otsimisel jäin hätta. Uurides kaarti, astus ligi kohalik noormees ja pakkus abi hotelli leidmisel. Juhendamise eest pakkusin talle 10 kohalikku raha (meie rahas 1.- euro). Mees polnud rahul. Pika vaidlemise peale sain temast lahti.

Hotelli registreerimisel selgus, et hotell tahab krediitkaardiga maksmisel ligi 5% teenustasu. Vastumeelselt nõustusin (üllatusena lubas Booking.ee selle raha hiljem tagasimaksta). Hotellitoas lebades tõdesin, et tervis on äärmiselt vilets. Isegi teki all olles ei läinud sõrme- ja varbaotsad soojaks. Homme ma küll vist maratoni ei jookse. Oleks tahtnud veel samal päeval koju tagasi lennata.  Vastumeelselt otsustasin minna oma numbri järgi. Otsustasin võtta numbri välja ja vaadata mis olukord tervisega hommikul on.

Marathon Expo
Ekslesin linnas, et leida Marathon Expot. Puuduvad tänavanimed ja viidad, tegid selle leidmise raskeks. Inimestelt saadud info põhjal leidsin õige koha. Ühes väikses kohalikus pargis oli püsti korraldajate telk. Muudes telkides kaubeldi põhiliselt spordiga mitteseotud asjadega. Marrakeshi maratoni korraldavad prantslased.

Numbri sain kätte. Kiip oli numbri külge klamberdatud ja nagu hiljem selgus, et seda ei pea tagastama. Ametlik maratonisärk oleks peaaegu jäänud saamata - minu suurust polnud ja teisi ei pakutud. Nõudsin siis ise teises möödus särgi. Rohkem nodi polnud ette nähtud.  Püüdsin korraldajate telgis saada suuniseid homse stardi asukoha kohta. Neil oli jooksutrassiga ainult üks kaart ja seda polnud nad nõus mulle andma.

Komberdasin tagasi hotelli. Teel tagasi hotelli leidsin ühe suurema poe - midagi meie Maxima poe sarnast. Spordijooke ei müüdud. Ostsin ainult vett. 
Öötunnid möödusid aeglaselt. Tihti olin üleval.

29. jaanuar 2012
Hommikul tõustes oli enesetunne mõnevõrra paranenud. Otsustasin oma eesmärgi täita - läbida oma sünnipäeval maraton.

Maratoni start oli kohaliku aja järgi ettenähtud 9.20 (meie aja järgi 11.20). Poolmaratoni start 9.00.
Söömine ja joomine maratoni hommikul jäi kesiseks. Hotelli hommikusöögilauas võtsin mõned saiad ja pannkoogid. Hiljem veel mõned küpsised. Joogiks ainult vesi.

Jaanuari hommikud on Marokos külmad.  Maratonipäeva hommikul oli sooja 4-6 kraadi. Starti jalutamiseks panin ennast soojalt riidesse.

Poole tunnise jalutamise järel jõudsin stardipaika. Pika sirge teelõigu keskele oli rajatud stardi-finisi ala. Samas lähedal oli ehitatud tribüün valitud (kuningaga seotud) tegelastele. Tribüüni põrandad olid kaetud vaipadega ja istumiseks kuningliku disainiga toolid.

Stardiala lähedal oli mobiilsed WC putkad. Paraku üheski polnud paberit. Otsisin kohta kuhu jätta oma vahetusriided. Stardi alas edasi-tagasi siblides selgus, et maratoni korraldajad ei paku vahtusriiete hoidu. Tundus, et ma polnud ainuke, kes seda ei teadnud. Toppisin oma vahetusriided seljakotti ja leppisin teadmisega, et pean läbima maratoni seljas loksuva 4-5 lisakiloga.

Stardigrupid puudusid.  Poolmaratoonarid oli läinud, võtsid stardikoridoris koha sisse maratoni jooksjad. Silma järgi oli suurem osa jooksjaist eurooplased (prantslased, itaalased). Nähes minu Tallinna maratoni kirjadega seljakoti, uurisid mitmed jooksjad selle maratoni tausta. Kiitsin Tallinna maratoni nagu oskasin. Lubasid tulla Tallinnasse jooksma!

Läksin starti pikas dressis, käes õhukesed jooksukindad. Peale päikesetõusu hakkab õhk kiiresti soojenema. Stardi ajal võis olla juba 15-17 kraadi sooja.

Start 9.20.
Sisuliselt söömata-joomata läksin läbima maratoni. Oma jooksutempo oli tingituna haigusest ja seljas loksuvast seljakotist aeglane.

Marrakesh asub mägede vahel orus. Kogu jooksutrass oli ühtlaselt tasane. Puudusid tõusud ja järsud pöörangud. Suurem osa jooksutrassist oli autodele suletud. Mingit osa jooksutrassist jagasime autodega (mingis lõigus kohalikud eirasid liikluskorraldajate käsklusi).  Jooksutrass oli üheringiline, läbides linna ümbruse parke ja kesklinna. Tee ääri palistasid palmid ja linnast väljas lisaks muudele loomadele ka kaamelid.  Äärelinnas olid suurimad kaasaelajad kohalikud lapsed, linnas suuremas osas Euroopast pärit turistid. Euroopas harjutud poolpaljaid tantsutüdrukuid ei näinud seoses kohalike usukommetega. Samuti puudusid jooksurütmi lisavad pillimehed.

Rada ja rajaäärne teenindus
Toitlustamine-jootmine oli korraldatud iga viie kilomeetri tagant. Joogiks pakuti ainult vett. Vesi oli pudelis vastavalt soovile korgitult või ilma. Toidu poole pealt olid esindatud koorimata apelsinid, väikeses kinnisõlmitud kilekotis vesised rosinad. Ei pakutud jõujooki, ega banaani.

Jooksu ajal näitas termomeeter päikese käes ligi 30 kraadi. Madal õhuniiskus teeb jooksjale kuumuse talutavaks. Oma jooksu kuumus ei seganud. Minu tempot dikteeris haigus ja lisakilod seljas.

Jooksutrass polnud tähistatud kilomeeter haaval. Suured kilomeetritähised olid imelikes kohtades (16 ja 32).  Oma jaks rauges peale 32 kilomeetri läbimist. Ülejäänud maa finisini sai läbitud peamiselt kõndides, sekka ka mõned jooksulõigud.

Iga lõpetaja sai medali. Toitlustamine oli finisi alas kesine. Lõpetajatele anti (ise ei saanud võtta) mõned apelsinid ja kaks pudelit vett.

Hoolimata kesisest ajast, sai eesmärk täidetud - täpselt sünnipäeva päeval läbida maraton. Üllataval kombel oli peale jooksu enesetunne muutunud paremaks. Kaks järgnevat päeva ligi 30ne kraadise päikese käes, hävitasid bakterid mu hingamisteedest.

Kokkuvõtteks.
Marrakeshi minek hoolimata pikast vahemaast ei ole sugugi kallis. Kombineerides õiged lennuliinid ja ostes piletid varakult, saab Aafrikas ära käia vähem kui 100.- euroga.
Hotellid soodsad ja odavad.
Jooksu koha pealt võib suurema plussina välja tuua kiire trassi. Puuduvad tõusud ja järsud pöörded.
Toitlustamine kesine.
Suurim miinus vahetusriiete hoiu puudumine. Hommikul starti minnes külm. Lõpetades tahaks higised riided kuivade vastu vahetada.
Vähem häiris nende tagasihoidlik Maraton Expo.
Kes soovib talvel joosta maratoni, soovitaks kindlasti proovida Marrakeshi maratoni.