Miks on Marathon100 uudiste fotod sellised ehk mida me korraldajatelt sooviks
Marathon100 on Eesti suurim harrastusspordi veeb. Võiks isegi öelda üks ja ainus. Koht, kuhu tulevad kokku need, kes alustavad jooksmisega, kes ei suuda ilma selleta naeratada ja kes elavad kaasa teistele jooksjatele. Tegelikult, jooksja pole kunagi ainult jooksja. Paljud meist talvel suusatavad, suvel hüppavad aeg-ajalt rattale ning flirdivad triatloniga.
Harrastussportlasi on Eestis Marathon100 andmetel umbkaudu 50 000. Nemad ongi Marathon100 lugejad.
Teisel pool platsi on liikumisürituste korraldajad, keda on Eestis ligikaudu 300.
300 korraldajat on päris suur number.
Marathon100 on jalgpalli analooge kasutades otsekui väljak, mille äärde need 50 000 harrastussportlast kogunenud on ja kes tahavad mõnele jooksule minna, kuid ei tea kuhu. Kaugelt vaadates ja esmakordselt osaledes on ju 99% rahvajooksudest samasugused. Ainult nimi on teine. Suures plaanis ei ole ju vahet, kas joosta Järva-Jaanis või Viru-Nigulas. Ent ürituse muudab eriliseks lugu. Rakvere ööjooksul on näiteks lugu. Love runil on lugu. Jah, ka Janeki maratonil on lugu.
Suures plaanis ongi popimad need korraldajad, kes suudavad oma lugu paremini rääkida.
Marathon100 pakub loo rääkimiseks mitmeid võimalusi. Meile meeldib kirjutada lähenevatest jooksuvõistlustest, kuid meile meeldib kirjutada ka toimunud jooksuvõistlustest. Ja harrastussportlastel meeldib neist lugeda, vaadata, kes võitsid, kas keegi sõpradest oli stardis ja võitis karbi rullbiskviiti või mootorsae õli. Samuti meeldib lugeda ürituste tagasisidet, mida osavõtjad arvasid ja kommenteerisid.
Kõik need on (taas kord jalgpalli analooge kasutades) hetked, mil kaameramees on oma toru ühele 300st suunanud.
Mis muudab mõne jalgpalluri teisest populaarsemaks? Oskused? Ilmselt ka seda. Ent järjest enam tuleb öelda – soeng. Kogu Inglismaa ja Hispaania koondis käis peale poolfinaali juuksuri juurest läbi. Eranditult. Mitte peale mängu, aga ikka enne mängu. Sest kui kaamera on sinule keskendunud, tahad ikka hea välja näha.
Samad soovid on Marathon100 veebilehel korraldajatele. Fotod teie võistlusest on otsekui Ronaldo millimeetri täpsusega paika timmitud sonks. Saatke fotod meile ENNE üritust. Fotod võiks rääkida sedasama lugu, mis teie ürituse eriliseks muudab. Kui on tegemist mõne mõisa jooksuga, saatke kasvõi selle mõisa foto, kasvõi ilma jooksjateta. Kui on tegemist järvejooksuga, saatke foto sellest järvest, kasvõi ilma jooksjateta. Kui on tegemist metsajooksuga, saatke kasvõi orava või jänese pilt.
Miks enne üritust? Marathon100 kirjutab uudise tavaliselt tunni jooksul peale ürituse lõppu. Tahad ju ikka võimalikult kiiresti tulemusi näha, võitjatest lugeda. Ent ürituse lõppemisel on korraldaja käed-jalad tööd täis ning fotode saatmine pole ilmselt kõige olulisem asi.
Ent siis oledki Marathon100 veebis sassis soenguga otsekui mõni Tbilisi Dünamos mängiv grusiin. Mängisid tegelikult hästi, kuid meelde jäi ikkagi Mbappe või Ronaldo. Soeng.
Ja ega allakirjutanul tokk tagumikus pole. Vahel tulebki panna jaanuarikuise lumise raba maratoni foto juulikuist jooksu illustreerima. Oleme aastaid kasutanud nt. Kõrvemaa kevadjooksul tehtud fotot jooksjate jalgadega illustreerimaks mõnda väiksemat jooksuüritust või Narva energiajooksul tehtud fotot mõnda linnajooksu ilmestama, kuid kaheksa aastat vana foto asemel on alati hea värske foto, mis räägib ka sedasama lugu.
Kokkuvõtteks, kui tahad väljakul paremini silma paista, saada foto või kaks e-mailile run@marathon100.com. Enne üritust. Võid ka peale üritust saata. Võitjatest ja moosipurkidest. Kuid enne saada kindlasti. Foto, mis räägib lugu sinu üritusest.