2010.a., nüüdseks juba 15 aastat tagasi Marathon100 veebilehte alustades tahtsin panna andmebaasi kõik eestlaste poolmaratoni ja maratoni tulemused, olgu need siis joostud 1922, 1983 või 2009.a. Sel eesmärgil sai arhiividest otsitud eestlaste vanu jooksutulemusi ning ühekaupa arvutisse toksitud kunagisi Rahva Hääle rahvajooksu tulemusi. Kõik üheainsa eesmärgi nimel. Saime hakkama ja see võimaldabki täna, 2025.a. tõdeda, et 100+ aasta jooksul on maratoni läbinud enam kui 10 000 ning poolmaratoni 25 000 eestlast.

Eks selle kõige taga oli enda maratonikogemus, see, et sa nägid, kui palju pingutust ja tahtejõudu läheb pika maa läbimiseks vaja. Pingutust tuleb väärtustada. Jooksukultuuri ja -ajalugu tuleb väärtustada. Jooksmist tuleb väärtustada.

Siis lisandus Marathon100 veebilehele Eesti jooksukalender, rahvajooksude ja staadionijooksude tulemused, jutud-artiklid, jms. Veebileht võttis kogu aja ning tegelikult ka raha. Ühel hetkel oligi seis selline, et sisuliselt kõik eelmiste tööde käigus kogutud säästud olid kulunud Marathon100 arendusse. Ja siis saabus koroonakriis. Reklaamitulud kukkusid kordades, sest mida sa reklaamid, kui rahvajookse ei toimu… Ent iga kriis sunnib mõtlema ning 2021.a. oli Marathon100 Eesti suuruselt kuues liikumisürituste korraldaja. Virtuaaljooksud ja -väljakutsed inspireerisid liikuma ja päästsid ka Marathon100 veebilehe.

2025.a. pakub teistsugust mõtlemiskohta. Veebilehega seotud tegevused on kasvanud sedasi, et tegemata jäävad mitmed asjad, mis on samuti olulised, kuid mis otseselt ei põle. Näiteks tahaks kirjutada rohkem, sest lood inspireerivad. Lood teistest jooksjatest. Kogemuslood. Head ja halvad. Vead ja võidud.

Ent igal sügisel upun stressi üritades leida uut energiat ja küsides samas – kaua veel? Vahel tundub ka, et kas sellest tööst, mida Marathon100 veebiga tehakse, saadakse aru. Et mis selle taga on. Et seda kõike teebki üks ja ainus inimene, kellel on ööpäevas täpselt 24 tundi. Et see on nõudnud 15 aastat tööd igal laupäeval ja pühapäeval.

Ent täna kuusehekki tagasi lõigates sain aru, et täpselt nagu hekk muutub lõikamise käigus tugevamaks, muutub seda ka veebileht. Tuleb lõpetada need tegevused, mille järgi pole vajadust või mida ei hinnata ja mis sulle ei meeldi. Tuleb rohkem panustada neisse tegevustesse, mis sulle meeldivad ja samas ka teistele korda lähevad.

Sel põhjusel loobume näiteks rattavalkonnast, rattakalendrist, rattamaratonide kajastamisest. Jah, tore oleks seda teha, kuid kui pole ühtegi rattavalkonna klienti, siis pole ka sellel tegevusel tegelikult väärtust. Tasuta asja pole ju olemas. Selle aja saaksime muidu kulutada ju muudele tegevustele.

Samamoodi ootavad muutused kindlasti jooksurubriike ja -valdkonda. Näiteks hetkel me kontrollime kõikide „uute“ nimede õigekirja. Miks? Aga selleks, et vahel on näiteks Reitsnik kirjutatud Retsnik ja vahel on Ilja muutunud Ilyaks. Või siis vastupidi. Korrigeerime ligikaudu 5% nimedest. Vahel rohkem, vahel vähem. Ka sünniaastad on protokollides vigased. Mõni jooksja on vahel sündinud 1982, vahel 1983, kuigi tegemist on kindlasti sama jooksjaga. Osa sellisest korrektuurist on automatiseeritud, kuid osa mitte. Ja see viimane pool on tüütu. Oleme seda teinud, sest meie jaoks on täpsus oluline, kuid tahaks näha, et see on ka teiste jaoks oluline.

Hetke seisuga loobumegi nimede ja sünniaastate mitteautomatiseeritud kontrollist-korrigeerimisest säilitades selle küll Marathon100 tellijatele. Viimases tagasiside küsitluses kommenteeris üks jooksja, et ei soovi Marathon100 tellimuse eest maksta, sest ajavõtufirmade lehtedel on sama info. Ei ole, tegelikult ei ole ja selle taga on suur ja nähtamatu töö.   

Mingil hetkel mõtlesime ka sellest, et äkki pakub riigile huvi liikumisüritustest osavõtu statistika. Siis oleks mõtet nimede korrektuuri hoole ja armastusega suhtuda. Väga konkreetne ja täpne mõõdik ju. Kohe käepärast ka. Ei pakkunud huvi.

Seetõttu ongi kavas nimede-sünniaastate mitte-automatiseeritud kontroll ära lõpetada. Jah, kui meil õnnestuks natuke, nii umbes 20-30 maksvat tellijat juurde saada, suudaks me investeerida sellesse tegevusse ja ilmselt ka säilitades selle, kuid kui ei õnnestu, siis pole hullu. Kärbime ja loobume.

Teine tõenäoline muutus saab toimuma võistluste mahus, mille tulemused me veebi lisame. Hetkel leiab Marathon100 veebist nii Hiiumaa meistrivõistlused kergejõustikus kui Valgamaa murdmaajooksu meistri- ja karikavõistlused noortele. Oleme seda tahtnud teha, sest Marathon100 veebis peaks olema kõikide Eesti jooksude kõik tulemused. Kuid oleme nüüdseks mõistnud, et seda pole tegelikult lugejate jaoks vaja. Näiteks loobusime mullu osade lastejooksude tulemuste lisamisest ning veebilehe lugejate arv mitte ei langenud vaid kasvas. Pole ju mõtet kulutada aega tegevustele, mida pole vaja.

Selsamal põhjusel oleme natuke mõelnud ka selle üle, kas Marathon100 peaks ultrajookse kajastama. Valdkond on väike, pingutus küll suur, kuid kui meie eesmärk on eestlasti rohkem liikuma inspireerida, siis võib olla pole see päris õige asi, millest kirjutada. Mõtleme ja analüüsime natuke seda ultravärki.

Kuidas see kõik muudab Marathon100 veebi tugevamaks? Saame sedasi juurde aega, mida panustada nendele tegevustele, mida me tõesti tahame teha, mis on rohkemate inimeste jaoks olulised ning mille mõju on suurem. Meile meeldib kirjutada, testida tooteid ja rääkide neist. Meile meeldib ka üritusi korraldada, seal on nii palju ideid ja elamusi peidus! Tegelikult on kavas ka paar muutust ses osas, kuidas ühe jooksja tulemuste kuvamine atraktiivsemaks ja visuaalsemaks teha, kuid see muutus saab nähtavaks ainult Marathon100 tellijatele. Kas ja millal, see sõltub juba sellest, millal aeg tekib.

Kokkuvõtteks. Parim moodus millegi säilitamiseks on sinna panustamine. Olgu selleks siis Marathon100 tellimuse tegemine (saad seda teha nt. siin), üritustel osalemine (saad regada siin), vms. Ideed on loomulikult samuti teretulnud. Näiteks tänavune sõõrikujookski toimus tänu jooksjate endi ideele ja toetusele. Alati võib muidugi öelda, et keegi teine, näiteks riik, võiks sellesse panustada, kuid see ei aita lõpuks eesmärgile palju lähemale. Ise tuleb teha. Sellepärast teeme ka meie. Muutusi.

Ja loomulikult on sinu tagasiside kuni 10. septembrini teretulnud.

Janek
Marathon100 eestvedaja/toimetaja.