Ahhoi, mind mäletate. Känd, puujuur, mets, puu, jaanijooks ümber Karksi-Nuia paisjärve aasta oli siis 2022 ... Haigla.  Diagnoos peale maratoni siis selline: abaluu ja rangluu vaheline side kinnituskohast lahti (eemal 5 cm) ja vasakul jalal hamstringi üks kõõlustest kinnitus katki ehk siis lahti tuhara-lihase küljest ja lühenenud 2 cm.

Halb asi, ei soovita.

Operatsioon oli 2023 a. 16. veebruar mille tegi Dr. Leho Rips. Operatsioon oli raske nagu ma aru sain ja seda väga palju ei ole tehtud nagu nt. põlve asju.

Nii hakkas passimine. Päevapealt 0 trenni ja ainult pikali asendis olemine, ei istuda ega püsti olla ja ammugi jalapeale toetuda (te ei kujuta seda ette uskuge mind). Kui raske see kõik vaimselt üldse oli.

2. märts ja siis sellest lamamisest tekkis jalga laiaulatuslik süvaveeni tromb, sõit Tartusse haiglasse ja veetsin 4 päeva jälgimise all koos kangete rohtudega ja pikali, väga pull.

Esimene õueskäik 7. märts karkudega 30 min. Jalga toetada maha ei tohtinud päris pikalt. 24. märtsist tohtisin umbes 25 protsenti jalale toetuda ehk siis väga minimaalselt, jne.

Esimese jooksu trenni tegin 8. juunil ka see oli 5,5 km: 500m jooks ka 200m kõnd. Ja niimoodi 4 nädalat ja 2x nädalas. Esimese jooksu mis jooksin järjest tegin 20. oktoober ja 10 km. Eelnevalt oli jooks ja kõnd.

Novembris 2023 läksin oma Coachi Einar Kaigas' e juurde, kellega valmistusin Läbikukkunud ürituse jaoks ja ütlesin et teeme vigade paranduse. Algne projekti ajaks oli siis alla 3:30h joosta. Jooksin selle maratoni küll ära, aga ilmselgelt mitte selle ajaga. Siis mõtlesin et uuesti ja paremini, teeks alla 3h. Ja nii saigi kokku lepitud ja Einariga et jaanuarist hakkame tasapisi töötama.

Kuna koormust ei tohtinud väga olla ja jalg ei kannatanud ka, siis vaikselt hakkasin detsembris ise juba vaikselt nokitsema.

Väga pikk paus igasugustest trennidest ja mitte liikumisest ei mõju kehale hästi. Väga palju hetki jaanuarist kuni siis Tallinna maratonini oli, et ma olin enne ikka väga kiire aga mis nüüd saab, kõik ei olnud endine. Terve suve ohverdasin sinna trennidesse et kõik saaks tehtud.

Vigastusi oli ka palju siit ja sealt aga siin Viljandis on üks hea vend, kes hoiab siin sportlasi elus põhimõtteliselt, lapib jälle kokku ja saad oma trennid ja võistlused tehtud😊.
(õnneks opereeritud jalaga/kohaga probleeme ei olnud, peale raskeid trenne kangeks ikka jäi)

Vahepeal Einar mõtles et teeme äkki 3:15 ajaks siis kindlapeale minek... Et vahepeal ma ise tundsin ja rääkisin et mul ikka pole seda kergust mis enne õnnetust j n e.

Maratonil on ikka nii et kui lähed selle tempoga ja kui kuskilt maalt läheb raskeks, siis sealt enam välja ei tule, siis läheb nässu. Kes jooksevad need teavad.

Enne maratoni paar päeva ma ikka ütlesin Coachile, et proovime tegelikult, ma ohverdasin terve selle suve ja rohkemgi veel sellele Maratonile ja tööd oleme teinud. Siis otsustasime, et jah ikka proovi! Nädal enne jooksin Pärnus 10 km aja ka päris hea, et sealt võiks nagu tulla😀 arvas ka Einar.

Niisiis maratoni päev ja start 3-se tempo meistriga, mõnus tempo 4:15, lihtne. 23-s km. Treener andis energia geeli (ei meeldi neid tarbida teevad olemise raskeks kuidagi, aga kütet on vaja pikaks maaks).
Ja oligi tuksis. 3 km oli nii raske kogu keha. Siis läks olemine okeiks, 26 jälle siuuke timm lasta ja nätaki 30-s km lambist täiesti sodi jälle. Siis mõtlesin tavai, et ühtegi geeli, mis kokku leppisin ei võta enam vaid ainult juua. Aga hilja juba, päris raske oli siis lasin tempomeistril minna ja tegin otsuse, et tiksun enesetunde järgi edasi. Kui oleks veel pannud siin umbes 2 km veel , et tavai panen lõpuni, siis oleks krõska olnud selle üritusega kindlasti.

Õigesti tegin, väga tark ja rahulolev otsus sest, et ma ei taastunudki enam ära ja 12 km on päris palju kannatada ja kannatada ma oskan, see oli korralik "SPARTAAA" mu treener kes oli rattaga olemas andis jõudu ja kunagi ühel maratonil kui jooksin siis lõpuni oli 4 km ja mul oli ikka päris kõnnisamm juba ja üks naine karjus mulle näkku "Markooo Ei jää kõndima sa ju tead, et maratoni on lihtsam joosta kui kõndida!" ja see on mul väga meeles ja see aitab siiani edasi ja usun kindlasti nüüd kedagi veel kes seda loeb 😊!

Ja sain lõpuni ja lõpu ajaks tuli siis 3:08:27 vist oli nii. Parim aeg oli siiani 3:32 ja peale.

Alla 3 küll ei tulnud aga rahul igati, et enda südamerahustuseks sain tehtud selle, mis ülevalt üks vend arvas, et ma ei peaks tegema ja mõtles paneks paar juurt ja kändu.

Niiet, töötame enda kallal ja aitame ka teistel kellel pole jõudu või viitsimist.

"I'm not back, i'm better"
Sha'Carri Richardson

Ma tänaks ka siin miskist...Esimesel kohal siis -

Kõige suuremad tänud mu perele Helen ja siis mu kõige armsam lõvikutsikas Kelly , väga palju aega ei saanud teile pühendada ja oli vahel päris raskeid aegu aga mõistate, selle eest mina tänan.Müts maha sportlastele kes teevad tipptasemel sporti ja peavad olema koguaeg eemal kas laagrites või kus iganes, väga suur lugupidamine mõlemale osapooltele kindlasti.

Teise koha sai eduka lõpu teinud, kuid siiski veits alla jäänud: SK WELLRUN  Viljandi treener Einar Kaigas. Aus mees, kuulab ja arvestab kui rääkida. Koostöö sobib mulle väga ja loodan et nautis koos liikumist. (liigume kuidagi ikka edasi ma arvan). Otsekohene ja ei ole mingist kiitmist (väga harva). Mulle sobib. Kui tahate jooksutrenni siis soovitan kindlasti viljandis seda pleissi. Einar aitas nii mõnegi isikliku jooksu rekordi noppida selle ajaga.
*Ja treener on ikkagi see kes juhendab/suunab  ja lõppkokkuvõttes pead ise asja ära tegema... J n e.
Aitäh sulle coach!

Ma tänan ja ma olen Viljandist:
-Keio - sa oled ikka hull vend kuidas sa kokku suudad lappida siin inimesi. Väga palju aidanud. Hoidis mind lihtsalt elus.
-Diana - viljandis üks väga hea massöör, kes aitas mind lihashooldusega terve selle aja ja leidis mulle alati aja ka siis kui polnud sinu tööpäev.
-Oü Trafox - mu päevane töö peale treeneri ameti. Kes tuleb vastu alati ja kui vaja siis ka graafik paindub nii et saaks omad asjad tehtud, et jõuaks trenni õigeks ajaks ja sealt koju omakorda.
Kuna ma töötan ka Kickpoksi/taipoksi treenerina siis ei tasu unustada kes mu trenne kogu see aeg asendas ja alati minuga mingi häda 😊Alati leidsid lahenduse Viljanditaipoksiklubi.ee
-Lauri Liiv klubi eestvedaja/peatreener -  aitäh sulle nende asenduste ja oma plaanide sassi löömise eest ,alati oled valmis aitama. Hea sõber.
-Kerli Kink - samad sõnad, maraton läbi ja ikka aitasid 😊
Ja siis veel tänud, tänu kellele poleks ilma valuta enam üldse jooksnud ilmselt-
-Dr.Leho Rips - Aitäh et remontisid. (töötame edasi)
-Assistent kelle nime kahjuks ei mäleta😊- Aitäh trombi olukorrale kiiresti reageerimast.
-Füsioterapeut Mihkel Luik. Aitäh et aitasid jala uuesti käima saada ja tugevaks.( kui loed siis, ütlesin et jooksen 3 tunni juurde maratoni ära selle jalaga😀)

Veelkord aitäh maraton projekti meeskonnale 2022 aasta võimaluse eest, jäi poolikuks (tegin küll läbi) aga nüüd tehtud, saab magama minna lõpuks.