Hando Runneli luuleridadega: „Rahvas algab raamatust” on hea alustada, sest need sõnad on lõppenud raamatuaasta moto. Kas nüüd spordirahvas algab otseselt spordiraamatust, kuid isiklikult olen spordiraamatuid mõnevõrra rohkem lugenud küll ja pean asjakohaseks raamatu austamist lugemise näol. Raamatuaasta kestis teatavasti A. H. Tammsaare sünnipäevast 30. jaanuaril 2025 kuni K. J. Petersoni sünnipäevani 14. märtsil 2026. Selle puhul ütlevad käesolevas loos sõna sekka kogenud spordisõbrad Meelis Atonen, Meelis Välk, Meelis Kalda ja Meelis Koskaru. Eestikeelse raamatu ajalugu ulatub vähemalt 1525. aastasse, mil ilmusid esimesed eestikeelsed trükised. Varem peeti vanimaks teoseks Wanradt–Koelli katekismust (1535), kuid 1958. aastal avastati varasem trükk, mis pikendas eestikeelse raamatu ajalugu. Eesti Raamatu Aastat on varem tähistatud 1935., 1975–1976. ja 2000–2001. aastal. 2025. aastal möödus 500 aastat esimese eestikeelse trükise ilmumisest – sündmus, mis rõhutab eestikeelse raamatu ja kirjakeele tähtsust Eesti kultuuri ja identiteedi kujunemisel. Niisiis heidame just emakeelepäeval pilgu nelja Meelise öökapile.

Meelis Välk

Meelis Välk (sündinud 1976) on Jõelähtme kandis tegutsev rattaspordi ja looduses liikumise eestvedaja ning Jõelähtme rattamaratoni rajameister ja peakorraldaja. Tema jaoks ei seisne rattasport niivõrd tulemustes kui liikumisrõõmus, eneseületamises ja loodusega kooskõlas olemises.

Meelis Välk luges 2025.a. pigem tänapäeva enim mõjutavaid teoseid

Lugemise juures juhindub ta eelkõige soovist mõista maailma ja ajalugu. Mullu kevadel luges ta Viktoria Berezina teost „Minu Herson. Kirjad Ukrainast“, mida ta kirjeldab nii:„raske, rusuv ja masendav kokkuvõte Tiblastani seitsme kuu pikkusest okupatsioonist Hersonis – inimesed kaovad, hirm, vägivald, surm ja ikkagi on miski lootus, et headus võidab. Minu meelest peaks see raamat olema kõikide Putini-meelsete kohalike kohustuslik kirjandus. Äkki siis hakkab koitma Venemaa julmus.“ Ajaloolist tausta aitab mõista Jukka Tarkka „Karu käpa all“, mis Välgu sõnul näitab hästi „soomestumist ja oma riigi ja rahvusluse alla surumist“.

Talvel luges ta Walter Schellenbergi „Labürinti“, kus „natsi vastuluurejuht annab päris hea ülevaate diktaatori ümber sebinud tegelastest,“ kuigi autor pisendab oma rolli kuritegudes. Sinclair McKay „Dresden. Leegid ja pimedus“ oli Välgu jaoks isiklik:„See raamat on mulle oluline mitmes mõttes – mäletan, kuidas 1988. aastal nägi välja varemetes Dresdeni vanalinn… Kõige võimsam on Frauenkirche taastamine, kus jupp-jupi haaval kaevati kommunistide poolt maasse aetud tükid välja ja kirik pandi kokku nagu pusle.“ Suve lõpus luges ta uuesti Miljenko Jergovići „Sarajevo. Marlboro“:„Need olid inimlikud lood piiramisrõngas Sarajevost – ikka ja jälle lootusest, mis mõnes novellis ka sureb. Soovitan seda lugeda.“ Lisaks tõstab ta esile George Friedmani „Tormi enne vaikust“, mis aitab mõista USA sisemisi muutusi. Kergema lugemisena meeldib talle Jonas Jonassoni „Prohvet ja Idioot“:„Hea, kerge, naljakas ja kaasahaarav nagu Jonasson ikka.“

Meelis Välk hindab Jonas Jonassoni lugusid

Meelis Kalda

Meelis Kalda (1975) ühendab oma elus spordi ja filmimaailma. Ta on sporditurvalisuse spetsialist, abipolitseinik ning Eesti Jalgpalli Liidu mängukorraldusjuht. Harrastajana on ta proovinud ligi 40 spordiala, osalenud maratonidel, triatlonidel ja avaveeujumistel. Lisaks on Kalda aktiivne taustanäitleja, osaledes viimase kuue aasta jooksul enam kui 50 filmis ja telesarjas. Tema jaoks on filmivõtted liikumise loomulik jätk, kus füüsiline kohalolu ja distsipliin loovad kunstilist väärtust. Raamatuaasta ideed meeldib talle siduda liikumisega. Tema plaan on teha GPS-kunsti teos, joostes kujuna sõna „RAAMAT“. Loetud raamatutest toob ta esile MJ Demarco „SÕLTUMATU. Elu, Vabadus ja Ettevõtlus“, samuti Patrick Milroy ja Joe Puleo „Jooksu anatoomia“ ning „Jooksja käsiraamatu“.

Meelis Kalda luges 2025.a. nii "Jooksu anatoomiat" kui "Jooksja käsiraamatut"

„Minu puhul kõnetasid need raamatud eriti, kuna sain just 50-aastaseks ja olen jooksnud kõigil Sügisjooksudel alates 2000. aastast,“ ütleb Kalda. Ta on viimase kümne aasta jooksul läbinud ligi 30 maratoni, millest kiireim oli 2025. aasta Tartu Linnamaraton ajaga 3:56:05, vaid neli päeva enne 50. sünnipäeva. „Nende raamatute lugemine aitas mõelda üldkehalise ettevalmistuse ja vigastuste vältimise peale,“ lisab ta. Samuti loeb ta Janek Oblikase raamatuid „Rabajooksust alastimaratonini“ ja „Alastimaratonist Ironmanini“.

Meelis Atonen

Meelis Atonen (1966) on ettevõtjast spordihing ja kirglik maratonijooksja, kes on läbinud 199 maratoni Eestis ja välismaal. Sport ja reisimine käivad tal käsikäes ning üheks hobiks on üle saja erineva Starbucksi kohvitassi kogumine. Lugemisest räägib ta nii:
„Lugeda mulle meeldib, on alati meeldinud. Tõsi, vahel tulevad ajad, kui nii palju ei saa, kui tahaks.“ Tema lemmikute hulka kuulub näiteks Urmas Vadi „Kuu teine pool“, mille kohta ta ütleb: „Vadi on nagu omaaegne Raimond Kaugver, aga moodsam. Seda raamatut võib igaüks lugeda ja oma tuttavad kohad või hooliva armastuse leiab sealt igaüks.“ Heino Endeni „Maailmameister“ jättis samuti tugeva mulje: „Suur sportlane ja suur inimene! Raamat on tema teest ja valikutest… Õnneks Heinol oli julgust endale kindlaks jääda.“ Amor Towlesi „Härrasmees Moskvas“ aitas tal paremini mõista nõukogude aega: „Olles üles kasvanud NSV Liidu ajal, leidsin seal palju äratundmist.“

Ta mainib ka Alar Tammingu raamatut Altar Mangim ja Claude’i teost „Teadvuse sünd“ – „maailma esimest tehisintellekti autobiograafiat“:„Kindlasti ei ole see kerge lugemine, aga mõtlema paneb küll. Kes me oleme ja kes meid juhib?“ Spordiraamatutest meeldis talle Zlatan Ibrahimovići elulugu: „Uskusin, et ma tean temast kõike… aga ikka oli veel asju avastada. Igale jalkatrennitüdrukule ja -poisile soovitan.“ Isaac Bashevis Singeri „Šoša“ viis ta tagasi sõja ja moraali teemade juurde – lugu armastusest, kaotustest ja ellujäämisest ajal, mil maailm oli kriisis. Atonen armastab ka Paavo Matsini loomingut: „Naljast ja sürrist Paavo raamatutes puudu ei tule.“ Sõjandusteemalistest teostest tõstab ta esile Remarque’i „Läänerindel muutusteta“, mis oli käesoleva artikli autori gümnaasiumi lõpukirjandi läbivaks teemaks. Samuti toob Atonen esile Hemingway „Hüvasti, relvad“ ja Remarque’i „Triumfikaare“: „Need ei ole minu jaoks vaid romaanid sõjast, vaid sellest, kuidas ka sõja ajal elada ja armastada… Triumfikaare lõpu dialoog on ilmselt maailma ilusaim armastusavaldus.“

Meelis Koskaru

Meelis Koskaru (1977) on artikli autorina Jõgevamaa juurtega spordihuviline, kes on läbinud üle 300 maratoni ja jõudnud rahvusvahelisse maratonijooksjate tabelisse. Minu lugemislaual on tänavu olnud rohkelt spordielulugusid: Tyson Fury, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Kristjan Palusalu, Ants Antson, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Viljar Loor, Mait Riisman, Cristiano Ronaldo, Rafael Nadal, Roger Federer, Andy Murray, Luka Dončić „Imepoiss“, Armands Škele, Šarunas Jasikevicius ja Sven-Göran Eriksson. Loetud raamatute hulka kuuluvad ka Vormel 1, J.D.Salingeri „Kuristik rukkis“, Alexander Dumas „Baieri Isabel“, Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Nõiutud kabel“. Lisaks lugesin ka olümpiaraamatuid – näiteks Sotši 2014, Rio 2016, Pyeongchang 2018, Tokyo 2020, Peking 2022 ja Pariis 2024 ning Mart Einasto „Jooksmise ülistuseks“.

Mart Einasto "Jooksmise ülistuseks"

Raske on üht raamatut teistest esile tõsta, kuid mulle on eriti kallid pühendusega raamatud. Nende hulka kuulub Jaak Salumetsa „Muutumised“, mis meenutab Kalevi teekonda 1991. aasta Nõukogude Liidu meistritiitlini.

Minu raamaturiiulis on pühendustega teosed ka Jari Litmanenilt, Erika Salumäelt, Janek Oblikaselt, Contralt, Jüri Jaansonilt ja Kristina Šmigun-Vähilt. On ju meeldiv lugema asuda, kui Janek Oblikas kirjutab:“Mõnusat lugemist ja päikselisi kilomeetreid!“

Või kui Contra kirjutab „Minu Läti“ raamatusse sõnad „Vieglas kajas“ ja palub mul ise lätikeelse tõlkega hakkama saada, siis võite ka teie sama teha! Eks raamatutega ongi nii, et kõik leiavad need terad ja teadmised ise üles, mille üle hiljem arutleda ja mälumängudes hiilata. Pühenduste juurde tagasi tulles on mulle aga eriti kallis taevastele radadele läinud kahe olümpiapronksi võitja Jüri Tamme 2003. aastal kirjutatud pühendus: „Meelis, kui süda soovib, siis tee see ära!“