Eesti ultrasportlane Rait Ratassepp tutvustas täna Kadrioru staadionil oma käesoleva aasta suurimat väljakutset, mis paneb proovile nii keha kui vaimu. Nimelt on mehel kavas läbida iga päev kaks maratoni ja teha seda kümme päeva järjest ning kiiremini kolmest tunnist. Seda, kui raske väljakutsega on tegemist, koges Rait kolm aastat tagasi, 2021.a., mil samasugust eesmärki püstitades oli sunnitud katsumuse peale kümnenda maratoni lõpetamist katkestama.

Ratassepp on varem läbinud küll 20 maratoni järjest, 20 päevaga, kuid kaks korda lühemas ajavahemikus mitte. Väljakutse võtab mees ette Eesti suurematel staadionidel alustades 21. mail esimese maratoniga Tartus Tamme staadionil. Esimesed seitse maratoni on kavas läbida Tartus, seejärel ootavad ees Viljandi ja Pärnu staadioniovaalid, Tallinna ning Vinni staadionid. Väljakutse lõpeb samuti Tartus.

Kuna ühe päeva sisse peab mahtuma kaks maratoni, alustab Rait päeva esimest 42,2 km pikkust distantsi varahommikul, seitsme-kaheksa paiku jättes teise päeva lõppu. Ühe maratoni läbimine 400 meetrise ringiga staadionil tähendab 105,5 ringi, kaks maratoni 211 ringi. Kui olukord võimaldab, kavatseb Rait poolel maal jooksusuunda vahetada, et välistada ebaühtlane koormuse jaotus.

Ultramehe sõnutsi muudab väljakutse raskeks mitte ainult ajaline eesmärk, vaid ka vajadus saada tagasi piisavas mahus energiat ning vajadus taastuda ja puhata. Taimetoitlasena on keeruline enam kui 10 000 kilokalori tarbimine iga päev, kuid just selline energiakulu Raitu kümne päeva jooksul ees ootab.

Oma menüüd tutvustas Rait ka täna Kadrioru staadionil toimunud esitlusel pakkudes enda valmistatud leiba ning hummust.

Kõikidel maratonidel on ka elektrooniline ajavõtt, mistõttu Raidu jooksud saavad olema reaalajas jälgitavad.

„Seekord jooksen kümnel päeval kõik maratonid 400-meetristel staadionidel. See on 2110 staadioniringi ning soovitud kiiruse hoidmiseks tuleb üks ring läbida keskmiselt 100 sekundiga. Katsumuse ajal vahetan ka asukohti ehk kokku jooksen kuuel staadionil viies asulas – Tartus, Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Vinnis. Ka stardiaegadele lähenen teisiti, jättes maratone lahutama enam-vähem võrdsed ajad: iga päeva esimene jooks algab kella 8 ja teine 19 paiku,“ loetles ultrasportlane uuendusi.

Ratasepp astub katsumusele vastu enesekindlalt, sest treeningettevalmistus on olnud tugev. „Viimase kuue kuuga olen jooksnud üle 3700 km, seda lisaks ratta-, ujumis- ja jõutreeningutele. Mida katsumusele lähemale, seda pikemaks ja nõudvamaks mu treeningud muutusid. Tavapärane oli joosta päevas maraton või sellest pikemgi distants. Olulisel kohal olid ka treeningud aeroobse jooksu kiiruse kasvatamiseks,“ vaatab Ratasepp tagasi oma ettevalmistusele.

Rait Ratasepa staadionijooksude peatoetaja on Fenix Casino ekstreemsportlasi toetav projekt Fenix Adventure, mis aitab ekstreemsportlastel oma unistused ellu viia. Fenix Casino turundusjuhi Marje Braunbrücki sõnul innustavad inimvõimete piiril olevad ja neid ka ületavad jõukatsumused väga paljusid ning Fenix Adventure toega saavad ekstreemsete väljakutsete entusiastid oma väljakutseteks kõige tõhusamal viisil ette valmistuda. 

„Me imetleme Raidu ülimat jõudu ja vastupidavust ning täiesti uuele tasemele viidud süsteemsust, millega ta oma ettevalmistusi korraldab. Hoiame pöialt, et seekordne katsumus õnnestub ning Raidust saabki esimene inimene planeedil, kes on 10 päeva läbinud 20 alla kolme tunni joostud maratonidistantsi,“ ütles Marje Braunbrück.

Kuigi kümnel järjestikusel päeval 84,4 km joosta on juba iseenesest väga keeruline ettevõtmine, teeb selle katsumuse kordades keerulisemaks just eesmärk läbida kõik 20 maratoni alla maagilise kolme tunni piiri. Lisaks paneb sedavõrd pikalt staadionil tiirutamine lihased täiendava koormuse alla. Vinti keerab juurde ka toimetulek vähese unega. 

„Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et maratonide vahel on piisavalt aega, kuid tegelikult mitte. Enamus jooksuvälisest ajast kulub taastumisele, mh tuleb mul päevas tarbida umbes 10 000 kilokalori jagu toitu ja seda ennekõike ajal, mil ma ei jookse,“ rääkis Ratasepp. 

Staadionijooksu plussiks peab Ratasepp aga paremaid võimalusi hoida tempot ühtlasena ja suuremat sõltumatust ilmast: vihmase ilma korral ei teki staadionile veelompe ja tuulise ilma korral tuleb tuulega võidelda kõige enam 200 meetrit korraga. Lisaks väldib Ratasepp staadionil jooksmisega avatud liikluses jooksmise murekohti.