Augusti kolmandal nädalavahetusel osalesin Samsø maratonil. Samsø on Taani väikesaar Kattegati väinas, pindalaga 114 ruutkilomeetrit. Olen jooksnud 13-l suurel linnamaratonil ja soov proovida ühte pisemat võistlust oli juba  ammu. Samsø maratoni võitjate ajad jäävad 2.50 kanti.  Ajaga 3.30 võib saada koha esiviisikus ja see tundus olevat piisav motivatsioon, et tõsta oma sportlikku ego. Sellise tahtmisega, saada koht esiviisikus, asusingi teele.

Tund aega praamisõitu Aarhusist ja imeilus vaatepilt oli juba selgelt silmapiiril näha.  Merre ehitatud tuulepargi taga võis näha pikka valget liivaranda ja vanu tuletorne. Sadamast 2 km kaugusel asub saare keskus. Sealses kohalikus spordihallis toimus väike marathon expo, kust sai hõlpsalt stardimaterjalid kätte. 

Maratoni stardiaeg oli ebatavalisel ajal, kell 13.00. Neile, kes jooksevad maratoni ajaga üle 4.30, võimaldasid korraldajad startida tund varem.  Jooksjaid oli kokku ca 800, neist pisut üle 100 võtsid ette täispika maratoni.  Stardi ajal näitas termomeeter 28 soojakraadi, oli täielik tuulevaikus ja pilvitu sinine taevas. Selline ilm tegi rõõmu liivarannas puhkajatele, jooksjatele aga tõotas tõsist katsumust.

Rada tegi tiiru ümber saare keskosa ja kulges pikki sõiduteid, mis olid liikluseks suletud. Seejärel siirduti saare fjordilisele idakaldale, kus asuvad jahisadamad ja puhkekohad. Vaatamata toredale rannailmale, olid siiski paljud puhkajad tulnud jooksjaid raja äärde ergutama. Alustasin jooksu normaalse tempoga. Kilomeetri läbimiseks kulutasin alla 5 minuti, olin 3.30 graafikus.  Kuigi joogipunkte oli iga 3 km tagant, põhjustas  põrgukuumus tihti vedelikupuudust. Seda ei aidanud leevendada ka sajad koduaedade kastjad, kes jooksjate möödudes oma lilled unustasid ja päevakangelastele vihmateenust pakkusid. Saare kitsamas osas läksid poolmaratoni- ja maratoni jooksjate rajad lahku. Maratoonarid siirdusid 6 km pikkusele sirgele teelõigule mööda mere kallast kulgevat jalgrttaradada.  Jalgrattarada oli piisavalt lai ja Taanile omaselt kaherealine, seega ei seganud arvukad jalgrattaturistid võistlejaid vaid pakkusid hoopis kümnekeelset ergutust. Mere kaldal joostes kõrvetas päike veelgi hullemini.

Peale poolmaratoonarite rajalt lahkumist ei olnud ka alles enam gruppe, kellega koos joostes oleks parem jooksutempot hoida. Kuigi silmside eesjooksjatega oli olemas, tuli siiski tihedalt kella vaadata, et pikamajooksule vajalikult ühtlast tempot säilitada.  Olen linnamaratonidel püüdnud hoida õhupalliga tempotegijate lähedusse ja selline, sisuliselt üksinda jooksmine, oli esmakordne kogemus. Üksinda jooksmine ja eesjooksjate ükshaaval püüdmine kulutas tõsiselt energjat. Pean kohe ütlema, et see ongi väikeste maratonide omapära, millega ei osanud arvestada.

21 km tähis oli madala männimetsa lähedal, kus esmakordselt sai paarsada meetrit nautida päikesevarju.  Jooksukell näitas aga 1.50. See tähendas, et tuli suu puhtaks pühkida planeeritud esiviisiku kohast ja tõotas lõpuaega 4 tunni lähedale. Rada aga kulges saare põhjaossa, kus asub Taani paremini säilinud küla Nordby. Selle küla enamus maju on ehitatud 18.-ndal sajandil.  Rada tegi selles imeilusas külas tiiru ümber ajaloolise kellatorni ja siirdus tagasi jällegi mööda merekallast saare keskosa poole. 35-l km on tavaliselt enamusel maratonijooksjatest kriitiline hetk, kus jõuvarud on täielikult otsas ja alles on vaid tahtejõud. Erand polnud seegi kord. Siiski proovisin tempot tõsta, sest ei tahtnud kuidagi üle nelja tunni joosta. 41-l km pakkus maratonirada üllatusena 800 m tõusu, mis oli küll 2-3%, kuid tundus püstseinana. 4 tundi minu jaoks oli täis tiksunud ja finishisse jõudes tundsin kuidas päike on minu kiilanevale pealaele tõsiselt viga teinud. Tuju tõstis vaid korraldajate teadvustus staadionikõlaritest, et äsja lõpetas Andrus, kes on pärit Eestist.

Maratoni korraldus oli väga hea. Selline sõit 1800 km kaugusele Eestist aga ei tasu kindlasti ära, et joosta kuskil tundmatul väikesel maratonil, kui sellega ei kaasne lisaboonust. Samsø maratonil on see lisapoonus olemas imeilusa saare näol. Sellesse saaresse võib armuda esimesest pilgust samamoodi kui Pariisi. Peale maratonijooksu korraldatakse saarel ka triatloni ja surfivõistlusi. Soovitan seda maratoni neile, kes soovivad pere või sõpruskonnaga veeta nädalast toredat puhkust Samsøl, mis tipneks toreda maratoni- või poolmaratoni jooksuga. Samuti neile, kes jooksevad maratoni 2.50 kanti, sest siis katab 3000 Taani kroonine auhinnaraha kõik sõidu-ja osaluskulud.