Miks Sevilla?
Veebruariks maratoni otsides langes minu valik Sevillale. Ega Euroopas väga palju muid valikuid polegi ja oma ca 4500 osalejaga on see veebruaris Euroopas toimuvatest jooksudest vist suurim. Varem Sevillas osalenute kommentaarid MarathonGuide.com-is olid ka valdavalt väga positiivsed, eriti osalustasu eest pakutavat arvestades. Ka temperatuur oli prognooside põhjal sobiv, nii 15 kraadi ringis.

Kohale jõudmise variantide otsimine oli natuke keeruline ja ega väga head ei leidnudki, lõpuks valisin ühe ümberistumisega Tallinn-Milano (Bergamo)-Sevilla. Ja tagasi kolme lennuga Sevilla-Zaragossa-Brüssel (Charleroi)-Riia. Üks öö tuli ka lennujaamas olla aga ega see maratonist raskem ei ole.

Kui registreerida enne jaanuari lõppu ehk vähemalt 3 nädalat enne jooksu oli osavõtumaks 21 eurot. Registreerimine nagu enamikul maratonidel on lihtne -- teed on-line makse ära ja oledki stardinimekirjas. Mingeid täiendavaid dokumente vaja pole (näiteks Rooma maratonile registreerides tuleb eraldi saata veel maksekorralduse koopia ja arstitõend või kergejõustiku liidu litsents).

Mis sodi jagati?
Osalustasu eest oli stardimaterjalide hulgas käisteta jooksusärk, lühikesed jooksupüksid ja sokid. Lisaks pasta pidu nii maratonieelsel päeval kui ka peale jooksu lõunana. Mõlemile saab osalustasu eest ka ühe kaaslase kaasa võtta, seejuures pasta on korralik, lisaks mingi magus puding, kartulikrõpsud, õun ja enda valikul piiramatult jooke (õlu, coca, fanta, vesi). Jooksujärgsele peole ma küll ei jõudnud, sest olin endale jälle üsna pingelise ajagraafiku koostanud ja pidin lennujaama kiirustama. Väike toidukott jookidega ja snäkkidega antakse ka vahetult peale finišit. Vabalt sai ise  topsiga õlut või karastusjooke võtta. Kõik lõpetajad saavad maratoni sümboolikaga saunalina ja medali. Kokkuvõtlikult on igasugu nänni päris palju, eriti väga väikest osalustasu arvestades.

Niipalju kui mina aru sain korraldab seda jooksu Sevilla linnavalitsuse spordiosakond.  Seetõttu pole ka eraldi kodulehte, jooksu info on linnavalitsuse kodulehe üheks osaks. Põhiinfo on inglise keeles olemas, kuid kohapeal on valdavalt kõik hispaania keeles ja osalejad valdavalt hispaanlased. See oli vist esimene välismaraton minu jaoks, kus peale registreerimist ja enne jooksu ei tulnud korraldajatelt mitte mingit täiendavat infot ega ühtegi e-maili. Kui endal kodutöö tehtud ega siis midagi küll vaja ka pole. Stardimaterjalide hulgas oleks oodanud siiski natuke praktilist infot (stardi ja finišiala skeem, kus pakihoid jne.) Tegelikkuses kõik toimis hästi, sest kogu teenindus on kompaktselt koos staadioni alustes ruumides. Riiete äraandmiseks-kättesaamiseks pikalt ootama ei pidanud ja WC-sid oli piisavalt, vahetult enne starti on järjekorrad vist paratamatus.


MarathonExpo
Maratoni Expo oli üsna tagasihoidlik, mõned spordikaupade pakkujad ja mõned kohalike spordiürituste korraldajad. Ei olnud ühegi teise maratoni korraldajaid.  Maratoni Expo ja jooksu start ning finiš on kõik Sevilla staadionil, mis on kesklinnast ca 4 km eemal, kuid buss viib päris lähedale. Pasta pidu ja lõpupidu on staadionist umbes 1 km kesklinna poole tagasi tulla.

Start
Jooks ise toimus pühapäeval, 19. veebruaril. Start on 9.30 ja rada on avatud 5 tundi, kusjuures sellest peetakse ka rangelt kinni. Viimane aja kirjasaanu lõpetas 4:59:58-ga. Start antakse staadionilt, seejuures mingeid stardigruppe ei ole.  Olid küll õhupallidega tempomeistrid, kuid needki seisid üsna arusaamatult (3:30 ja 4:30 olid praktiliselt kõrvuti). Kõik kogunevad staadioni ühte otsa ja kui start antakse peab see jooksjate hulk 8 jooksuraja laiusele alale ära mahtuma. Nii on kohe alguses „pudelikael“ ja teine veel kitsam koht staadionilt välja minevas tunnelis. Mina stardis eriti ette ei trüginud ja nii läks mul stardijooneni jõudmiseks ca 2,5 minutit ning ligi 2 minutit kulus veel esimese kilomeetri peale normaalsest jooksutempost rohkem. Kuid staadionilt ja tunnelist välja saades olid laiad tänavad, kus liiklus täielikult suletud, nii et alates teisest kilomeetrist sai vabalt oma tempos joosta.

Stardi ajal oli päris jahe, võib-olla 5-6 kraadi, kuna staadion on suur ja hommikune päike sinna sisse ei paista. Kui jooks lahti läheb, hakkab kiiresti soojem, nii jooksmise tõttu kui ka väljas paistva päikese tõttu. Jooksu ajal läks seekord prognoositust veelgi soojemaks, maksimum tõusis 22...23 kraadini. Hommikuse ja päevase temperatuuri suur erinevus on seal vist tavaline, vähemalt veebruaris.

Kuidas endal läks?
Olin enne starti üsna ebakindel, sest kuu aega varem Kanaaridel joostud maratonil läks peale 30-ndat km väga raskeks, viimase kuu ettevalmistus jäi ka väga lünklikuks, sest ilmad olid meil ju väga külmad. Pealegi olin kahel eelmisel päeval linna peal natuke liiga palju kõndinud ja jalad olid sellest natuke hellad, päris ville siiski polnud. See on paraku üsna tavaline asi, sest tahad ju linna ka vaadata (seepärast on väga oluline, et ka linnajalanõud oleks võimalikult mugavad). 


Otsustasin, et alustan rahulikult umbes 4 tunni graafikus ja isegi kui tunne on hea, siis enne viimast 5 km tempot tõsta ei ürita. Joogipuntid olid klassikaliselt alates 5-ndast km-st iga 5 km tagant. Joogipunktides pakuti vett 250 ml pudelitega, apelsine ja spordijooki. Alates 7,5 km-st iga 5 km tagant olid ka svammid külma veega jahutamiseks, kuid ka nendes punktides pakuti joogivett.  Kasutasin seda seekord niimoodi ära, et joogipunktides jõin spordijooki ja alates 12,5 km-st võtsin enne igat jahutuspunkti ühe geeli, millele siis vett peale jõin. Nii tankisin ennast iga 2,5 km järel ja tagantjärgi tundub, et see oli päris hea. Kogu jooksu vältel oli natuke ebalev tunne, üks varvas tegi ka natuke valu, kuid mida edasi seda paremaks läks. 37-nda km-ni suutsin tempot hoida, siis läks küll raskeks, kuid tundsin ikkagi, et päris ära kukkumist ei tule. Viimase 5 km kaotasin umbes 2 minutit plaanitud tempole, kuid netoaeg õnnestus saada siiski mõned sekundid alla 4 tunni ja sellega olen igati rahul, eriti arvestades stardis olnud kartusi. Püüan hoida alla 4 tunni maratonide osakaalu üle 50%. Keskmine tase on sellel jooksul üsna kõva, mina oma 4 tunniga edestasin umbes 30 % lõpetajatest.


Kuidas rada oli?
Rada on tasane ja sobib ka hea aja jooksmiseks, eestlastele pole ilmselt veebruar kõige parem aeg hea tulemuse jooksmiseks. Publikut oli raja ääres, kuid mitte väga palju ja kaasaelamine oli pigem mõõdukas, bände-esinejaid ei olnud. Maraton on üks suur ring ning kulgeb tervelt linnas, kuid päris vanalinna, kus on suurem osa vaatamisväärsusi, eriti ei puutu.


Mis linn see Sevilla kah on?
Linn ise on täitsa mõnus. Olen nüüd aasta jooksul käinud neljal maratonil Hispaanias ja Sevilla linnana on selline, kus turistid käige vähem domineerivad. Siin hakkasid eriti silma püstijala baarid tänavanurkadel, aknast saad 1 euro eest klaasi veini või õlut ja paari euro eest mõned tapas’ed suupisteks ning õues olevate väikeste laudade ümber neid siis süüakse juuakse ja saadakse sõpradega kokku.