Täna 25 aastat tagasi loodi Spordiürituste Korraldamise Klubi (SÜKK), mis on olnud mitmete mainekate spordisündmuste läbiviijaks Eestis.

Populaarsete rahvaspordisündmuste ning kõrgetasemeliste kergejõustikuvõistluste läbiviimise poolest tuntuks saanud mittetulundusühing Spordiürituste Korraldamise Klubi (SÜKK) asutati 9. oktoobril 2000. aastal. SÜKK kaasabil on aastatel 2000-2025 läbi viidud rohkem kui 500 spordisündmust, kus on osalenud üle 600 000 sportlase ja liikumisharrastaja.

Spordiüritusi on korraldatud igas Eesti maakonnas ning neid on aidanud organiseerida rohkem kui 30 000 korraldustiimi liiget, koostööpartnerit, kohtunikku ja vabatahtlikku. Olulise panuse ürituste läbiviimisse on andnud rohkem kui paarsada toetajat.

Veerandsaja aasta jooksul on SÜKK spordisündmusi külastanud üle 60 000 välisvõistleja 123 riigist.

Alates 2000. aastast igal aastal toimunud Tallinna Sügisjooks ja alates 2010. aastast järjepidevalt korraldatud Tallinna Maraton on liikuma pannud üle kolmesaja tuhande liikumisharrastaja.

Baltimaade suurimal naistele suunatud tervise- ja liikumissündmusel Maijooksul on sportlikult aega veetnud üle kolmesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal. SÜKK on Maijooksu korraldaja olnud alates 2009. aastast.  

Viisteist aastat tagasi käivitatud Narva Linna Jooks (varasem Energiajooks) on kasvanud Ida-Virumaa suurimaks liikumissündmuseks, meelitades kohale arvukalt osalejaid nii Eestist kui kaugemalt. 

Koos mitmete teiste rahvaspordisündmuste korraldajatega on SÜKK eestvedamisel viimased neliteist aastat korraldatud populaarset Eesti Linnajooksude sarja. SÜKK poolt on aegade jooksul korraldatud ka suusa-, triatloni- ning jalgrattavõistlusi, pallimänguturniire, aeroobikaüritusi ja teisi sportlikke ettevõtmisi. 

Spordiürituste Korraldamise Klubi (SÜKK) kergejõustikuvõistlustel on osalenud enam kui 70 riigi atleedid. Algusaastatel koguti tuntust tänu Kuldliiga võistlussarjale, mis oli aastatel 2006-2012 populaarseim kergejõustikuvõistlus Baltimaades.

Aastatel 2007-2012 korraldati kettaheite maailmamänge, mis oli unikaalne võistkondlik mõõduvõtt maailma parimate kettaheitjate osalusel. SÜKK eestvedamisel on olümpiavõitja Gerd Kanteri ja olümpiapronks Aleksander Tammertiga konkureerides Eestis võistelnud maailma viimaste kümnendite parimad kettaheitjad: olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister Robert Harting (Saksamaa), kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja Virgilijus Alekna (Leedu), Euroopa ja maailmameistrid Piotr Malachowski (Poola) ja Andrius Gudzius (Leedu). Viimastel aastatel on SÜKK poolt Jõhvis korraldatud Heino Lipu mälestusvõistlustel häid sooritusi teinud olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister Daniel Stahl (Rootsi), maailma ja Euroopa meister Kristjan Čeh (Sloveenia), maailmarekordimees Mykolas Alekna ja mitmed teised tippkettaheitjad.

SÜKK võistluste kaudu on Eestit külastanud ka kuuekordne sprindidistantside maailmameister Merlene Ottey Jamaikalt, tõkkesprindi maailmameister David Oliver (USA), kuulitõukajad kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister Tomasz Majewski (Poola), maailmameistrid Joe Kovacs ja Adam Nelson (mõlemad USA), 100 meetri jooksu maailmameister Kim Collins (St. Kitts &Nevis), odaviske olümpiavõitja Thoms Röhler (Saksamaa) ja sama ala maailmameister Julius Yego (Keenia) ning paljud teised suurvõistluste medaliomanikud. 

Olümpiavõitja ja maailmameister USA sprinter Justin Gatlin tegi 2010. aastal pärast sunnitud võistluspausi oma esimese stardi Rakvere Kuldliiga etapil, mida kajastasid 43 riigi telekanalid. 

2012. ja 2013. aastal toimunud Sillamäe Kõrgushüppe Gala oli omanäoline jõuproov maailma tippude osavõtul endise suletud linna keskväljakul, kus maailmameister Bogdan Bondarenko (Ukraina) üritas püstitada uut kõrgushüppe maailmarekordit.

Spordiürituste Korraldamise Klubi kergejõustikuvõistlustel on püstitatud tervelt 37 Eesti rekordit, samuti Soome, Läti, Leedu, Sloveenia, Slovakkia, Türgi ja St. Kitts & Nevise rahvusrekordeid.

Kõige rohkem Eesti rekordeid, kuuel korral, on püstitanud Ksenija Balta, seda nii kaugushüppes, sprindis kui tõkkejooksus. Viis korda on rahvusrekordit edasi nihutanud teivashüppaja Lembi Vaher, kolmel korral sprinter Marek Niit ja keskmaa jooksudistantsidel praegune Eesti parim maratoonar Tiidrek Nurme. Kahel korral on Kuldliiga finaalis Eesti rekordiga võitjaks kroonitud kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko. Eesti parim odaviskaja Magnus Kirt sai Andrus Värniku tippmargist jagu seitse aastat tagasi SÜKK poolt korraldatud Gustav Sule mälestusvõistlustel Tartus, visates oma esimeseks Eesti rekordiks 88.45. 2023. aastal püstitas Karl Erik Nazarov rahvusvahelisel Jõhvi kergejõustikuõhtul 100 meetri jooksus Eesti rekordi ajaga 10,18 sekundit. Enne seda parandati sama distantsi rekordit Eesti pinnal 65 aastat tagasi. SÜKK poolt läbiviidud võistlustel on häid sooritusi erinevatel areenidel näidanud suurem osa meie viimase veerandsajandi parematest kergejõustiklastest. 

SÜKK kergejõustikuvõistlused on toimunud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Haapsalus, Valgas, Võrus, Jõgeval, Jõhvis, Sillamäel, Türil, Kosel, Kohilas ja Maidlas. Erinevaid võistlusi on läbi viidud praktiliselt kõigil Eesti suurematel staadionidel ja võistlusareenidel. 

Spordiürituste Korraldamise Klubi tänab kõiki sportlasi, liikumisharrastajaid, spordiareenide haldajaid, kultuuriministeeriumi, kohalikke omavalitsusi, spordialaliite, olümpiakomiteed, toetajaid, kohtunikke, kaaskorraldajaid, meediaväljaandeid, ajakirjanikke ja suurepärast Eesti publikut, kellega koos on suudetud veerand sajandi jooksul pakkuda elamusi arvukatele spordisõpradele erinevais Eestimaa paigus.