Eesmärgiks Tallinna maraton tiimi jooksjad proovivad ettevalmistusperioodi jooksul erinevaid treeningmeetodeid, mis võiks kuuluda iga eesmärgipäraselt jooksva harrastaja treeningplaani. Südasuviseks ühistreeninguks mindi Tallinna Kalevi staadionile, kus ootas ees lõigutreening,

„Lõike on hästi palju erinevaid variatsioone,“ tutvustas eesootavat treeningut kogenud Einar Kaigas (fotol) spordiklubist WellRun. „Neid ei pea loomulikult staadionil jooksma, kui staadionijooksudel ei võistle.Kuid staadionil on hea vahelduseks joosta, sest siin saab kontrollitult joosta. Kell võib tänaval või metsas natuke eksida, kuid staadionil on 200 meetrit ja 400 m täpselt mõõdetud. Staadioniring on täpselt 400 m, hallis 200 m.“

WellRun'i spordiklubi kogenud jooksutreener Einar Kaigas.

„On lühikesed lõigud, keskmised, pikad lõigud,“ jätkas Einar Kaigas. „Pikad on 2-3 kilomeetrist ülespoole, keskmised on sellised kilomeetri ümber, lühikesed on 200-400 meetrised. Pikamaajooksus tehakse üldiselt ühesugused lõigud, nt. 10 x 400 meetrit või 6 x 1 km. Keskmaajooksjad kasutavad hästi palju segalõike, erineva pikkusega. Meie teeme täna nn. püramiidi ehk lühematest üles ja alla tagasi. Teeme viis lõiku: 400, 800, 1200, 800, 400 meetrit.“

Lõikude vahele jäävad tavaliselt pausid, mis samuti võivad olla erineva pikkusega ja erinevas tempos läbitud. „Vahepausidel pikamaajooksjad tavaliselt sörgivad,“ lisas Kaigas. „Maa pikkus võib olla erinev. Kui tehakse lõike tugevamalt, jalutatakse. Meie teeme lõikude vahele kolme minuti pikkused jalutuspausid.“

„Soojendus tuleks alati lõikude ette teha. Suuri venitusi ei tehta, kuid võimeldakse keha soojaks.“

Võimlemisharjutuste sooritamisel kasutasid jooksjad üksteise tuge, fotol oma esimeseks maratoniks valmistuv Maie ja poolmaratonil endist jooksukiirust otsiv Marika.

Lõigud läbitakse samuti erineva kiirusega, kuid tempo on neil tavaliselt kiirem plaanitud poolmaratoni või maratoni tempost. „Lühemaid lõike joostakse kiiremalt ja pikemaid aeglasemalt. Teeme enesetunde järgi, mitte maksimumtempoga, kuid lõpusirgel võiks juba raske olla,“ lõpetas WellRuni treener lõikude teema.

Soojendusvõimlemisele järgnesid Kalevi staadionil lihtsamad jooksuharjutused: hüplemised, põlvetõsted, sääretõsted, jms.

Jooksuharjutused sundisid jooksjaid keskenduma, kuid tõid ka naeratuse näole.

Sellele järgnes nn. käiguvahetustreening, kus Tallinna maratoniks valmistuvad harrastajad läbisid 2 ringi ehk 800 meetri vahelduvalt, 50 m kiiresti, 50 m aeglaselt.

Enne lõikude juurde asumist astusid jooksjad veel üle tõkete, eesmärgiks, et puusad saaks liikumist ning pöid tegevust.

Üle tõkete astumist on aeg-ajalt ikka hea proovida

Seejärel asusidki jooksjad lõikude läbimise juurde. Kuna kõikidel projektis osalevatel jooksjatel on erinevad eesmärgid, läbiti ka lõike erinevas tempos.

Oma esimeseks maratoniks valmistuv Kristiina lõike jooksmas.

Palava ilmaga toimunud treeningu lõpetuseks venitati suuremaid lihasgruppe ning joosti lõdvestuseks paljajalu staadioniovaalil.

Fotod: Elis Kaurson