Kõige naljakam küsimus siiani on olnud: "Kas su pikk matk on juba tehtud?" Ei, mu pikk matk on veel tegemata ja nüüd on selgunud, et lükkub veelgi edasi mõne nädala võrra. Küsite miks ja mis on põhjus? Võiks ju arvata, et tegemist on vigastusega, kuid tegelikult on põhjuseks viirus nimega COVID. On kummaline mõelda, et olen kõigis ühistreeningutes viielisena kohal olnud, 95% täpsusega treeningkava järginud, kuid Tallinna maratoni stardis ma seekord olla ei saa.

Aga hoolimata sellest, et pean Tallinna maratoni vahele jätma, jagan siiski kahe eelneva kuu treeningkogemusi. 

Juuli numbrites:

• Jooks: 17 h ja 29 min, 156,31 km
• ÜKE (üldkehaline ettevalmistus): 2 h ja 26 min

August numbrites:

• Jooks: 21 h ja 56 min, 204,91 km
• ÜKE: 3 h ja 9 min

Lisaks treeningutele olen pärast igat jooksu hoolikalt venitanud, kuna alaselg tuletab end aeg-ajalt meelde ja sääredki pole just kõige pingevabamad. Jooksja parimad sõbrad on võimlemine ja venitamine – neid ei tasu unustada.

Juuli ühistreeningu viis läbi Einar Kaigas, teemaks lõigud. See treening oli korralik proovilepanek, mille nimel tasus kindlasti Hiiumaalt pealinna sõita. Minu treeningkavas pole otseseid lõigutrenne, on vaid lõigutrennile sarnased fartlekid, seega esialgu oli lõigutrenni kavast küllaltki keeruline aru saada. Kalkuleerisime igale treenitavale tempod, millega võiks kiireid lõike joosta ja milline peaks olema taastava lõigu tempo. Milleks on lõigutrennid olulised? Põhjuseid on mitmeid, kuid kõige olulisem on kiiruse ja vastupidavuse parandamine. Lõigud aitavad suurendanda jooksukiirust ja vastupidavust. Kiired sprindid vahelduvad puhkeperioodidega, mis võimaldab kehal harjuda kõrgema intensiivsusega ja pikendada distantsi, mida suudetakse kiiremini läbida. 

Augusti ühistreening toimus Toomas Tarmiga, kes on minu treener ja koostanud mulle treeningkava. Teemaks viimases ühsitrennis oli võistluseelne treening. Võistluseelne treening peab olema kõike muud kui raske ja intensiivne. Alustasime soojendusringiga, tegime mõned jooksuharjutused ja mõned lõigud ja oligi ühelpool. Üleüldine meeleolu trennis oli küllaltki tõsine. Ilmselt mõistsid kõik, et “tilulilu” on nüüd läbi ja peagi tuleb jooksurajal eesmärke täita ja keegi ei taha ju seatud eesmärkidest kehvem olla. Eesmärkidest rääkides- projekti kandideerides tuli maratoni eesmärk paika panna. Otsustasin seada ambitsioonika eesmärgi (mis toona tundus mulle utoopiline). Lootsin, et ehk projekti inimesi valivad treenerid ja projektijuhid vaatavad siis hea pilguga ja olen lihtsamini projektis sees. Eesmärgiks sai 4 h ehk joosta tuleks natuke kiiremini kui 10 km/h. Praeguseks oleme treeneriga korrigeerinud eesmärki 20 minutit kiiremaks ehk 3h ja 40 minutit.

Ülemiste Ööjooks: poolmaraton
Augusti alguses panin end enne täispikka maratoni proovile Ülemiste Ööjooksu poolmaratoni distantsil. Ootused jooksule ei olnud suured, sest kõik rääkisid, kui raske see rada on ja et tuleb koguni 8 korda parkimismaja tippu joosta. Mõtlesin, et kui suudan distantsi läbida 1 tunni ja 50 minutiga, oleks see mulle hea treening. Eelmise poolmaratoni tulemus oli 1 h ja 44 min. Minu üllatuseks oli tunne rajal väga hea. Algusest peale võtsin endale “tempomeistri”, kelle järel püsida, sest ise ei osanud endale tempo eesmärki seada. Tempomeister oli tubli ja vedas mind finišisse ühe tunni ja 41 minutiga.

Ilmastikuolud laupäeval olid kõike muud kui soodsad: sadas vihma, lubas tugevat tuult ja ka äikest. Siiski oli tunne enne jooksu tavapärasest palju rahulikum ja tegelikkuses oli see jooks hea elamus.

Lõpetuseks, mis ma oskan öelda. Pühapäeval mind Tallinnas startimas ei näe. Kurb lugu küll, aga mis seal parata. Hetkel on plaan maratoni debüüt teha 5. oktoobril Tartus, sest head jooksuvormi ei tasu proovile panemata jätta. Teistele pühapäeval startijatele ja eriti projektis osalejatele soovin palju edu ja jaksu, olen mõtetes teiega rajal.