Projekt „Eesmärgiks Tallinna maraton“ sai alguse kümme aastat tagasi eesmärgiga rääkida rohkem sellest, kuidas trenni teha, et jooksmine nauditavam oleks. Jooksurõõmu ja ilusate tulemusteni jõuab ju palju kergemini, tuleb ainult teada, mida ja kuidas teha.

Projekti käivitades sai paika põhimõte, millest siiani lähtume. Eesmärgiks Tallinna maraton on projekt, kuhu on võimalik pääseda igaühel. Ka eelnev treenituse tase ei ole oluline, kuna projekti valitakse erineva tasemega jooksjaid. Kõige olulisem on tahe, soov saada paremaks ja see, et jooksmine paneb sinu silmad särama!

Jooksjad valmistuvad Tallinna maratoniks kogenud treenerite juhendamisel, tänavu olid nendeks Toomas Tarm (Sparta), Taivo Püi ja Einar Kaigas (WellRun) ning Kaupo Tiislär (FB Jooksmine). Jooksmine on küll lihtsaim aktiivse liikumise viis, kuid hea on teada, millised treeningud nädalasse võiksid mahtuda, kui palju ja milliste tempodega joosta, kuidas treeninguid rütmitada ning kui palju puhata. Selliste teadmiste najal on ka edusammud kiiremad tulema.

Ent kui suure sammu astusid tänavu projektis osalenud jooksjad?

Klubis FB Jooksmine valmistusid Tallinna maratoniks Jegor Sevastjanov ning Katrin Männimets-Sevastjanov. Jegoril oli ambitsioonikas eesmärk joosta septembris Tallinnas maraton esimest korda kolmest tunnist kiiremini. Tema isiklikud rekordid projektiga liitudes olid 3.24.12 maratonis ning 1.28.54 poolmaratonis ehk eesmärk oli tõesti auahne. Kas kuue kuuga on võimalik maratonis rekordist 24 minutit kärpida? Tallinnas ületas Jegor lõpujoone ajaga 3.01.03 lihvides rekordist maha koguni 23 minutit, kuid kolme tunni piir jäi sel korral alistamata. Ent tegemist on väga korraliku rekordiparandusega, eriti kui arvestada Tallinna maratoni ilmaolusid. Teisisõnu, kolm tundi on Jegoril kindlasti jala sees ning on vaid aja küsimus, millal ta sellest piirist jagu saab.

Katrin Männimets-Sevastjanov võttis eesmärgiks joosta poolmaraton kahest tunnist kiiremini. Tema rekord sel distantsil oli 2.15.32. Katrini treeninguid mõjutasid küll väiksed vigastused, kuid vaatamata sellele sai ta enda võetud eesmärgiga kenasti hakkama. Tallinnas oli tema tulemuseks 1.53.31 ehk ta suutis sel distantsil läbida iga kilomeetri minuti võrra mullusest kiiremini! Erakordne! Ent Katrini soovid olid suuremad, mistõttu ta pani jala joonele ka Tartu linnamaratonil, kus läbis oma esimese maratoni tulemusele 4.06.38. 

Sparta spordiklubis valmistusid Tallinna maratoniks Elis Kaurson ja Kertu Rand. Mõlemad soovisid läbida sel aasta oma esimese maratoni ja teha seda kiiremini neljast tunnist. 

Elis on aktiivne harrastussportlane, kes on osalenud mitmetel triatlonidel, ratta- ja suusamaratonidel, kuid jooksumaratoni ees tundis ta väikest aukartust. Elisi optimism on kadestamisväärne, kahjuks mõjutasid tema treeninguid väiksed probleemid, kuid ta ei vandunud neile alla läbides Tallinnas oma esimese jooksumaratoni tulemusega 4.14.02. 

Kertu start lükkus haiguse tõttu mõned nädalad edasi, kas ja kui palju see mõjutas tema tulemust, on raske öelda. Tartu linnamaratoni rada on Tallinna omast raskem, samas ilm oli tänavu hea tulemuse jooksmiseks ideaalilähedane. Finišisse jõudis Kertu tulemusega 3.50.44, kuid eks temalgi on veel suur varu. Augustis püstitatud poolmaratoni rekord 1.41.17 annab lootust, et Kertul on jalas selgelt alla 3.45 tulemus. 

„Osalesin treenerina Janeki poolt veetavas Tallinna maratoniks valmistumise projektis seitsmendat aastat,“ lisas Sparta jooksutreener Toomas Tarm. „Selle projekti üks suuremaid väärtusi on minu silmis ee, et innustab kandideerijaid teadlikumalt eesmärke seadma ning treenima. Ma ei mõtle ainult neid 6 osalejat, keda lõpuks valitakse, vaid kõiki kandideerijaid, keda on viimastel aastatel olnud 50-60 ringis. Valikuprotsessile eelnevalt teeme ühe koolituspäeva, kus kandideerijatega vestluse kõrval on oluline osa ka õigesti treenimise teadmiste jagamisel. Loodetavalt jääb kõikidele sealt midagi külge. Samuti on kõikidel kandideerijatel võimalus soovi korral ühineda klubitreeningutega või asuda treenima plaani järgi, mida mitmed on ka kasutanud.

Minu treenitavad olid selle aasta projektis Elis ja Kertu. Olen üldiselt valinud need, kes osaleksid ka meie klubi ühistreeningutes, sest pean seda paremaks variandiks kui ainult plaani järgi juhendamist. Sel aastal valisin erandina Kertu, kes elab ja treenib Hiiumaal, nii et suhtlus käis treeningplaani ja kirja teel. Nii Elisel kui Kertul oli selle poole aasta jooksul väiksemaid probleeme, aga need said ületatud ja mõlemad läbisid oma maratoni edukalt-Elis Tallinnas ja Kertu Tartus. Sama suutsid ka kõik teised valituks osutunud.

Nii Kertu kui Elise jooksutreeningud muutusid varasemast tunduvalt mitmekülgsemaks, seejuures läbitud kilomeetrite arv oluliselt ei tõusnudki.“ 

WellRuni tiimis valmistusid Tallinna maratoniks Daisi Rist ja Kristjan Pihl. 

Daisi on tugeva rattataustaga harrastaja, kuid jooksumaratoni polnud ta enne tänavust hooaega veel proovinud. Ent sellele vaatamata seadis ta projekti kandideerides eesmärgiks läbida oma esimene maraton kiiremini kolmest ja poolest tunnist. Selle eesmärgiga sai Daisi suurepäraselt hakkama lõpetades Tallinnas tulemusega 3.28.45. Sel hooajal viis ta ka oma poolmaratoni rekordi mitme minuti jagu edasi läbides selle maa augustis tulemusega 1.34.31, mis on mullusega võrreldes kaheksa minuti suurune samm edasi. 

Kristjan võttis projektiga liitudes eesmärgiks läbida Tallinnas oma esimene maraton ajaga 3.45. Paraku mõjutas tihe töögraafik Kristjani võimalusi osaleda klubi ja projektitiimi treeningutes, mistõttu ka tulemused ei olnud ootuspärased. Ent mees ei vandunud distantsile alla läbides oma esimese maratoni Tallinnas tulemusega 4.27.27.

„Elu ja kogemus on näidanud, et enamus neid, kes iseseisvalt jooksevad, teevad seda liiga ühekülgselt,“ lisas Tarm. „Puuduvad toetavad tegevused- jooksuharjutused, jõuvastupidavusharjutused, kerelihaseid tugevdavad harjutused, venitused. Seda mitte kõikidel, aga kindlasti enamusel. Samuti on sageli jooksutreeningud liiga ühesugused – joostakse nädalast nädalasse sama tempoga ja sama ringi, halvemal juhul ka liiga intensiivselt, st. liiga kõrge pulsiga. Päris algajale on ehk ka vale ning ühekülgne treening parem kui mitte midagi, aga see ei ole jätkusuutlik. Varem või hiljem tulevad vigastused või muud terviseprobleemid, samuti peatub tulemuste areng.

Minu arvamus on, et harrastajale, kelle maratoni läbimise eesmärk on mõõdukas 3:30-4h, piisab täiesti 45-50 jooksukilomeetri läbimisest nädalas, kui seda teha regulaarselt ja õiges vahekorras.

Loodan et projekt jätkub ka järgnevatel aastatel ja julgustaksin kõiki üksi treenijaid kandideerima. Kes ka valituks ei osutu,siis saadud teadmised ja sageli ka uued tuttavad mööda külgi maha ei jookse.“

Projektis Eesmärgiks Tallinna maraton osalenud jooksjad valmistusid hooaja põhistardiks jooksuklubides vaid pool aastat. See, et vaid kuue kuuga on võimalik nii pikk samm edasi astuda, näitab, et pühendunult ning kogenud treeneri nõuannete järgi harjutades on areng reegel ja mitte erand. Loomulikult, pool aastat on väga lühike aeg ning väiksed probleemid, haigused ja vigastused jätavad oma jälje. Seetõttu pole ka selle projekti tegelik tulemus see, mis sügisel diplomile kirjutati. Tegelik tulemus on teadmine sellest, kuidas tuleb trenni teha ning nende teadmistega jätkates on areng ka järgmistel aastatel prognoositav. 

Seetõttu on allakirjutanul hea meel näha ka selles projektis varem osalenud jooksjate edusamme. Nii tegid siirast rõõmu kolme varem ses projekti osalenud jooksjate tulemused septembrikuisel Berliini maratonil. Saksamaal püstitasid uued isiklikud rekordid Aaro Tiiksaar (2.41.11) ja Lauri Enn (2.45.29) ning suurepärast vormi näitas ka Marion Tibar (2.54.34), kes kõik on projektis Eesmärgiks Tallinna maraton varasematel aastatel osalenud. 

Kas projekt Eesmärgiks Tallinna maraton jätkub ka 2025.a. ja millisena? Elame-näeme.

Marathon100 tänab omalt poolt kõiki jooksjaid, treenereid ja koostööpartnereid, kelle panuseta käesolev projekt ei oleks võimalik.