Minu peamine väljakutse esimesel kuul oli kehale märku anda, et aeg on nüüd taas liigutama hakata. Kuna ma regulaarseid treeninguid pole paar aastat teinud (pigem mõned rahvajooksud siin-seal), siis oli vaja organismile ja lihastele meelde tuletada, mida see järjepidev jooksutreening tähendab. Kui treeningplaan on ees, siis on tegelikult väga lihtne trenni teha.

Olen oma sporditeel paar korda tegelenud selle uuesti alustamisega, aga seekord on lähtetase läbi aegade madalaim, mis tähendas oma jagu tahtejõu genereerimist, aga ei midagi ületamatut, sest tagataskust on mul võtta lihasmälu, mis vähemalt tehnilise poole pealt toetab minu jooksutreeninguid. Motivatsiooni millegi alustamisega ei tasu ootama jääda – mina arvasin ka paar aastat, et küll ta tuleb, aga olen aru saanud, et see rong sõidab teadmata graafikus senikaua, kuni ISE hakkad lihtsalt tegutsema ja istud ise selle motivatsioonirongi juhiks.

Koordinaate sellel projekti teekonnal jagab mulle Einar Kaigas (SK Wellrun). Märtsi alguses toimus esimene treening Tallinna Spordihallis, pärast mida sai paika ka esimese kuu plaan. Paar korda nädalas treeningud hallis – kiiremad ja lühemad lõigud, jooksu-, tõkke-, jõuharjutused; paar korda nädalas krossijooksud ja kord nädalas pikem kõnd-jooks matk. Reeded on lõppenud minu jaoks alati ühe tugeva 1000m jooksuga – ma ise võtan seda kui sellist kontrollmarkerit, millega ma päris hästi tunnetan hetkeseisu ja progressi.

Aga räägime ausalt siis numbritest ka, et tekiks pilt ette, mis seisus hetke treenitus ja tase on. Märtsi alguses jooksin esimese 4.10ga ja nüüd kuu aega hiljem olen jõudnud 3.55 peale. Kõige enam tunnen, et on tekkinud jõudu juurde, et joosta. Vahel ma muidugi igatsedes küsin endalt, et kuidas ma suutsin kunagi nelja minutiga joosta ligi 10 km, aga nüüd pingutan, et ühe korragi see aeg kätte saada? Aga ega mineviku treenitusse ei maksa kinni jääda J

Minu sportlik vaimutoit on pigem alati olnud lühike lõik – ta saab kiirelt läbi, sellepärast praegu neid naudin ka. Kõige rohkem vaeva ja pingutust nõuavadki pikemad jooksud – nendega ma pean alati pisut läbirääkimisi pidama enne, kui uksest välja saan. Siin ma visualiseerin eelmise krossijooksu treeningu lõppu ja lasen selle hea tunde läbi keha, mis tekib pärast treeningut – see tõukab lõpuks välja.Minu puhul toimivad ka kindlalt väljakujunenud jooksuringi rajad – igaüks neist vastab mingile kindlalt kestvusele ja siis pea kulutama energiat sellele, kuhu joosta. Tavaline on see, et kuni 20 minutini on raske, aga sealt edasi läheb enesetunne stabiilseks või isegi paremaks.

Olen oma spordikellaga umbes sama kaua koostööd teinud, kui praeguste jooksutrennidega ning hetkel ta arvab, et mu ennustatavad ajad on sellised:

5km: 22.46

10km: 48.23

21.1km: 1.55

42.195: 4.34

..vaatame, mis seisud järgmine kuu on.

Kokkuvõtteks saan öelda, et see ligikaudu üks kuu ja natuke peale treeninguid on mind tagasi kokku viinud kõikide spordist saadavate kasuteguritega:

•           mul on rohkem energiat;
•           mul on rohkem aega (sest aja- ja tähelepanu planeerimine on efektiivsem);
•           ma tunnen end elujõulisema ja tugevamana;
•          ma tunnen liikumisest (jälle) rõõmu;
•           ma toitun tervislikumalt;
•           ja lootust on, et ka lemmikriided mahuvad tagasi selga :D.