Swedbanki Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad kogunesid eile Tallinna Kergejõustikuhalli esimesele ühistreeningule. Projekti „Eesmärgiks Tallinna maraton“ tiimi valitud kuus jooksjat on nüüdseks oma klubides juhendajate suunamisel treeninud kuu aega, kolmapäeva õhtune treening oli esimene, mil tiim kokku sai.

Treeningu viis läbi Kaupo Tiislär (fotol) klubist FB Jooksmine. Kogenud treener rõhutas, et vaatamata sellele, et talv on olnud soe, on hallitreeningutel jooksjate jaoks selged eelised. Jooksutehnika parandamiseks vajalikke harjutusi on talvel kergem teha tartaani katval pehme mattkattega rajal ning ka kiiremate lõikude jooksmine on sisetingimustes talvel parem.

Ühistreeningut alustasime 15minutilise soojendusjooksuga, misjärel siirdusime võimlemisharjutuste juurde.  

„Sees on hea teha istudes võimlemist,“ märkis Tiislär. „Kui õue lähed trenni, läheb kaua aega, kuni saab teha maas mõnusalt võimlemist. Ka enne võistlust võiks otsida koha, kus maha istuda, kui vihma sajab, siis leida mõni katusealune koht. Istudes alaneb ka pulss.“

„Võimlemine on individuaalne,“ lisas FB Jooksmise treener märkides, et siin kindlat valemit või õigeid harjutusi ei ole. „Alt üles või ülevalt alla, oma harjutused võivad igaühel olla, mis meeldivad neid harjutusi tee. Ka enne võistlust on hea teha neid harjutusi, mis meeldivad, oma rutiini, see aitab sisse elada. Kui on vigastused, peab nende kohtadega natuke rohkem vaeva nägema, meelitama neid kohti, ringitama.“

Lühikese soojendusvõimlemise järel siirdusime kergejõustikuhalli keskel kulgeva mattidega kaetud raja juurde jooksuharjutusi tegema.

Kaupo Tiisläri sõnutsi aitavad jooksuharjutused jooksutehnikat ökonoomsemaks muuta, energiakulu jooksmisel vähendada. Jooksuharjutusi tuleks teha regulaarselt, vähemalt kaks korda nädalas.

„Võib teha mati peal, õues sileda peal, kuid vaatama, et asfaldi peal ei teeks,“ lisas Tiislär. „Muru või pargiteed on päris head kohad jooksuharjutuste tegemiseks.“

Jooksuharjutusi on rohkelt, kõige klassikalisem on kahtlemata põlvetõstejooks, millest on erinevaid variatsioone. „Ka ristsamm on hea asi, eri variatsioonid on seal, rebid põlve või teed joone peal väiksed sammud,“ lisas ühistrenni juhendaja. Ent jooksuharjutusi tehes võid liikuda nii nägu jooksusuunas, külg ees, kui ka selg ees. „Joostes vaheldumisi, selg ees, nägu ees, peab olema sile pind, et ei väänaks jalga,“ lisas Tiislär. „Pannakse kokku ka jooksuharjutused ja kiirendused või rütmijooksud.“

„Jooksuharjutused võivad olla nt. 60 meetrisel lõigul, 20 meetrit harjutusi, 20 meetrit sõrki, 20 meetrit harjutusi. Sel juhul on tegemist juba segarežiimis treeninguga, pulss tõuseb kõrgemale, päris anaeroobne treening ei ole, kuid pulss tõuseb korralikult.“

Jooksuharjutused võivad treeningu käigus anda kokku päris korraliku mahu, 1-2 kilomeetrit.

Erinevad jooksuharjutused moodustasidki esimese ühistreeningu kandva osa. Seejärel siirdusid Swedbank Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad staadioniovaalile lõike jooksma. Alustasime 1000 meetrise lõiguga, seejärel iga järgmine lõik oli lühem ja kiirem, treeningu lõpetas 400 meetrine kiirendus.

„Jooksuharjutusi tuleb teha regulaarselt ja päris palju tuleks teha, kui eesmärk on tehnikat  parandada,“ märkis treener treeningu lõppedes.“ Nii saad vana harjumust lõhkuda.“