Eesti kliima on piisavalt vaheldusrikas, mistõttu jooksuriietuse valikul tuleb sellega paratamatult arvestada.  Neli aastaaega ei esine ainult Vivaldi viiiulikontsertides vaid ka Läänemere kaldal – kevadine tuul võib ka päiksepaistelise ilma väga kõledaks ning jooksmise ebameeldivaks muuta.  Selleks tulekski korraks meenutada, mismoodi jooksuvõistlustel või treeningutel riietuda ning mida tähendavad sellised sagedasti kasutatavad mõisted nagu funktsionaalne riietus, tehniline jooksusärk või kolmekihiline riietus.

Rõivaste funktsionaalsus
On vältimatu, et aktiivselt liikudes hakkab inimkeha higistama.   Higistamisele eelneb kehatemperatuuri tõus ning higistamine on tegelikult ventiiliks, millega keha üritab oma temperatuuri reguleerida – higistamine jahutab keha.  Naha pind muutub märjaks, olemine muutub ebamugavaks ning organism hakkab otseselt sõltuma välistemperatuurist.  Jooksuriided peavad seetõttu aitama keha pinnalt niiskust ära juhtida, et säilitada (jooksmiseks) optimaalset kehatemperatuuri.  Kui joostes on liiga palav või liiga külm, siis kulub jooksmisel rohkem energiat. Seega peab ka jooksuriietus olema selline, et joostes ei hakka liiga palav või liiga külm – jooksuriietus peab olema selline, et esimestel kilomeetritel on joostes natuke jahe, kui sul juba esimeste jooksusammude juures on piisavalt soe olla, siis võid kindel olla, et panid liiga palju riideid selga.



Jooksuriietuse valikul lähtu ka treeningu iseloomust.  Mida intensiivsem on treening, seda rohkem toodab keha sooja ehk siis – kui jooksed kiiremini, võib riietus olla õhem.  Võistluse puhul pane selga riided, millega sa tavaliselt sellise ilmaga trenni ei tee – näiteks +5-7 kraadise temperatuuriga võid julgelt võistlusele minna lühikestes pükstes, kuid tavalist jooksuotsa tehes on sellest ilmselgelt liiga vähe.

Riietuse valikul on oluline ka selle mugavus.  Riietus peaks olema piisavalt elastne ja kerge ega tohi liigutusi takistada. Ratta- või suusariietus ei ole jooksmiseks kõige parem valik, sinu liigutused on erinevad ning riietus ikkagi konkreetse spordiala liigutusi silmas pidades välja töötatud.



Riietumise ülesanne on luua keha ümber treenimiseks optimaalne mikrokliima. Selle tagamiseks tuleb järgida kihilise riietumise põhimõtet. Riidekihtide vahele jääb õhuvahe, mis parandab oluliselt ventilatsiooni ning aitab niiskusel keha pinnalt eemalduda. Riietumisel kasutatakse kolme erineva funktsiooniga rõivakihti:

1. keha pinnalt niiskust transportiv aluskiht

Aluskiht on otseselt vastu Sinu ihu ning mõjutab kõige enam Sinu treeningprotsessi ja enesetunnet. Seega on oluline, et riietuse esimene kiht oleks äärmiselt hea niiskusjuhtivusega ja kerge.  Nende omaduste suurendamiseks kasutatakse mikrokiust kangaid (nt. Nike Dri-Fit), mis on väga vastupidavad, kuivavad kiiresti ja on tänu spetsiaalsele konstruktsioonile äärmiselt hea niiskusjuhtivusega. Õigetes kohtades paiknevad võrkpaneelid tagavad hea õhuliikumise, vältides keha ülekuumenemise eest. 

Tehnilisest kangast jooksusärk
Puuvill on oma omaduselt pehme ja mugav materjal igapäevaseks kasutamiseks, kuid ei sobi jooksuriietuseks.  Looduslikud kiud (puuvill, vill) on käsnasarnase ehitusega ja higistamisel tekkiv niiskus imendub nende sisse. Rõivas läheb märjaks ja raskeks, kleepub keha külge ja teeb olemise väga ebamugavaks.

Dri-Fit kangast valmistatud Nike tehnoloogilised jooksusärgid ja –püksid ning Nike Pro spordipesu on valmistatud mikrokiust kangast, mis on kerge ja väga hea niiskusjuhtivusega.  Dri-Fit tehnoloogia lipulaevaks on Dri-Fit Knit tehnoloogia, mida kasutades on särgid valmistatud ilma õmblusteta ja nii tagavad need täieliku liikumisvabaduse.

2. isoleeriv vahekiht

Vahekihi kasutamine riietuses muutub oluliseks välistemperatuuri langedes. Isoleeriva vahekihi ülesandeks on hoida kehasoojust ning samuti tagada niiskuse eraldumine. Siin sobivad kasutamiseks sünteetilistest kiududest valmistatud ja karustatud ehk fliisitud pindadega riided, näiteks Nike Therma-Fit jooksuriided.

3. väliskeskkonna eest kaitsev pealiskiht

Kevadised või sügised treeningud toimuvad sageli tuule, vihma ja lumega võideldes. Selliste tingimuste vastu peaks kasutama vee- ja tuulekindlat pealisrõivast.  Rõiva vee- ja tuulekindlus saavutatakse materjali tiheda koega ja erinevate töötluste käigus, kus rõivamaterjali pinnale lisatakse veekindel laminaatkiht.



Lisaks kaitsefunktsioonile on pealiskihi oluline omadus ka hingavus ehk niiskuse läbilaskevõime. Tavalised kilejoped ja vihmakeebid on küll veekindlad, aga nende hingavus on olematu või minimaalne. Sellise jakiga treenides kondenseerub kehast eralduv niiskus rõiva sisepinnale ning takistab organismi optimaalset funktsioneerimist. Tulemuseks on “haudumine” iseenda higis. Tuntumad veekindlad ja hingavad materjalid on Gore Tex ja Nike Storm-Fit.

Jooksupüksid, särk ja sokid ehk vahetult vastu keha olevad riided peavad seetõttu vastama esimese riietumiskihi põhimõttele ehk olema niiskusjuhtiva funktsiooniga.



Kvaliteetsete jooksusärkide õmblused on tehtud lamedad ning asetatud nii, et ei tekiks liigset hõõrdumist kehapinnaga. Särgi varrukate pikkus on pigem maitseasi. Samuti ka jooksupükste pikkus, ehkki jahedama ilmaga valitakse ikka pikemad püksid. Soovitav oleks valida jooksupüksid, millel on taga värvli juures tasku. Seal on hea segamatult hoida näiteks võtmeid.

Külmema ja tuulise ilmaga jooksmiseks vajame ka head jooksujakki, mis järgiks kolmanda riietuskihi põhimõtet. Osadel jakkidel on nutikas omadus varrukate eemaldamine ja nii saab seda ka vestina kasutada, kui olud seda tingivad. Suuremad taskud jaki külgedel toimivad edukalt tuulutusavadena. 



Hea jooksumugavuse tagamiseks tuleks pöörata tähelepanu ka näiliselt väikse detaili, sokkide, valikule. Kvaliteetsed jooksusokid on valmistatud samuti Dri-Fit materjalidest ja tagavad hea niiskusjuhtivuse ja elastsuse. Spetsiaalsed jooksusokid on küll tavalisest sokist kallimad, kuid need on varustatud detailidega, mis hoivad soki jalas paigal ja väldivad ebameeldivaid hõõrdumisi.