Uudised 19.04.2017
Autor
Janek Oblikas

Miks raud jooksjale oluline on ning kas jooksja peab muretsema kõrgete kolesteroolinäitude pärast?

Uudise pilt

Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad läbisid enne regulaarsete treeningute käivitamist Qvalitas Arstikeskuses põhjaliku tervisekontrolli.  Tervisesportlase paketi raames kontrolliti jooksjate valmisolekut aktiivsemate treeningutega alustamiseks. 

Tervisesportlase paketi raames tehtud vereanalüüsid näitasid, et mitmetel jooksjatel olid rauadepood tühjavõitu – ferritiini näidud olid madalad nii Airil, kel septembris plaanis poolmaraton läbida, kui Kristinal ja Katrinil, kel eesmärgiks kaks korda pikem maa.  Tervisekontrolli järel rõhutas ka Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr. Toomas Põld raua tähtsust.

Miks raud jooksjale oluline on?

Inimese lihased vajavad jooksmisel energia saamiseks hapnikku ning mida paremini suudab organism hapnikku lihastesse transportida, seda rohkem on kasutada energiat jooksmisel.  Veri on organismi transpordivahend ehk teisisõnu hapnik liigub kopsudest kudedesse vere punalibledega.  Punaliblede koosseisu kuulub ka hemoglobiin, mis on valgu ja raua ühend, mis seob hapnikku. 

Mida kõrgem on vere hemoglobiininäit, seda paremini on lihased tööks vajaliku hapnikuga varustatud.  Loomulikult mõjutab lihaste varustamist hapnikuga ka südame võimsus, lihaste kapillaaristik ja kopsumaht, kuid erinevalt hemoglobiinist ei saa sa neid millegi muuga kui treeninguga mõjutada.  Küll aga on võimalik hemoglobiinitaset kasvõi toidusedeliga mõjutada. 

Raua puudus muudab punased verelibled väiksemaks ning kuna hemoglobiin paikneb just nimelt nendes punastes verelibledes, siis mõjutab raua puudus ka hemoglobiini.  Raua depoovalguks organismis on ferritiin ehk siis, kui ferritiini näit on paar kuud madal, tekib raua puudus ja see omakorda mõjutab vere hemoglobiininäitu.

Madal hemoglobiin tähendab seda, et sa väsid kiiremini ja energiat tundub joostes vähem olevat. 

Seega tuleks tervist kontrollides jälgida esmalt hemoglobiininäitu, mis näitab, kui hästi suudab su veri lihaseid hapnikuga just nüüd ja praegu varustada, ent oluline on jälgida ka ferritiini, mis võib hakata sinu hemoglobiinitaset mõjutama, kui sa midagi oma toitumisharjumustes ei muuda.

Sportlastel on rauavajadus nii või teisiti tavainimestest suurem, kuna nende ainevahetus on kiirem – näiteks väljub organismist rauda ka higistamisel.  Ehk siis, kui sa hakkad tegelema aktiivsemalt spordiga, siis peab ka sinu menüü hakkama sisaldama rohkem selliseid toiduaineid, mille rauasisaldus on suurem. 

Kust saada rauda?

Väga hea rauasisaldusega toiduained on näiteks punane liha (sealiha, veiseliha), maks, erinevad verest tooted (näiteks verivorst või verikäkk), kuid rauda sisaldavad ka tume šokolaad või munad.  Punased puu- ja köögiviljad ning marjad nt. peet, granaatõun või granaatõunamahl on samuti suhteliselt heaks raua-allikaks.  Samas – organism omandab paremini loomsetest allikatest pärinevat rauda ehk vaid taimetoitu süües on rauapuuduse oht mõnevõrra suurem. 

„Iga päev võiks süüa paar peotäit kuivatatud rosinaid, aprikoose, jt marju,“ lisas dr. Põld.  „Kõikides apteekides on müügil ka retseptita rauapreparaadid, mida võib samuti tarvitada.“

Kas kõrge kolesterool võib probleeme tekitada?

Teine näit, mis jooksjate puhul ootamatult silma torkas, oli kõrge kolesterool. 

„Kolesterool on inimese füüsilise liikumise ja toitumisega täiesti reguleeritav, kuid tulemused ei tule kohe,“ kommenteeris dr. Põld näitusid, mis regulaarsema treeningu puhul tõenäoliselt allapoole tulevad. 

„Kolesterool on loomulikult hädavajalik – ilma kolesteroolita ei teki uusi rakke,“ märkis dr. Põld.

Kolesterooli on kõrgema tihedusega – seda saab organism ära kasutada, kuid on ka madalama tihedusega – see kipub veresoonte seintesse ladestuma, misjärel kogunevad sinna soolad, veresoonte elastsus nõrgeneb ja need võivad muutuvad rabedaks.

Noortel inimestel on kolesterool tavaliselt korras, kuid kõrgem kolesterool võib olla kaasasündinud ehk geneetiliste põhjustega. 

„Selleks, et peaks hakkama tablette määrama, peab kolesterool olema vähemalt 7,7,“ täpsustas dr. Põld. 

Ent vaatamata sellele, et aktiivne liikumine mõjutab kolesteroolitaset, tuleb ka oma toitumist korrigeerida. 

„Vaid treeninguga ei suuda kõrget kolesterooli kompenseerida, treening ja toitumine peavad käima käsikäes.  Muidu on oht, et veresooned võivad kaotada elastust, mis võib omakorda viia kõrge vererõhuni.“

Peatusime jooksjate tervisekontrolli tulemusi analüüsides ka Heittil, kes põeb astmat.   

„Astmaatikul ei ole piiranguid sportimise osas, tuleks ainult jälgida, et sportimine ei võtaks hinge kinni,“ lisas dr. Põld.  „Kui Heitti hakkab jooksu ajal hingeldama, siis tal võib astmahoog tekkida, aga oleme astmahaigeteöe soovitanud, et astmapiip peab treeningul alati kaasas olema. Ent aeroobne koormus sobib astmahaigetele küll.“

Avafoto: Heiki Rebane.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.

Viimased uudised

Janek Oblikas
janek@marathon100.com
+372 51 088 30