Ajal, mil värvilised kompressioonsäärised, liibuvad jooksuriided, tehnilised jooksusussid ja energiageelid on kujunenud iga natuke pikema jooksuvõistluse elementaarseks koostisosaks, on rõõm näha, et võistlusi võib võita ka teistmoodi.  Selleks tuleb küll olla Mehhiko Tarahumarade hõimu esindaja . . .

22-aastane Maria Lorena Ramirez’e võidust Puebla 50km pikkusel ultramaratonil on tänaseks möödunud kolm nädalat, kuid Mehhiko paikneb teadupärast üsna maailma serva peal mistõttu uudised jõuavad sealtmaalt Eestisse üsna aeglaselt.  Nädalavahetusel on Ramirez aga maailma meedias palju tähelepanu pälvinud Ultra Trail Cerro Rojo võiduga 29. aprillist, kuivõrd ta läbis 50km pikkuse distantsi tarahumarade traditsioonilises riietuses – seeliku, kaelaräti, sandaalidega, rajal kaasas vaid pudel vett.  Ei ühtegi geeli, energiabatooni – rada ise oli piisavalt raske, tõusumeetreid kogunes 3000 ning kraadiklaas näitas 29 soojapügalat.

Maria Lorena Ramirez’e lõpuajaks 7 tundi ja 3 minutit, temast suutsid rajal kiiremad olla vaid 14 meest, kellest võitja aeg oli 5.07.51.  Ramirez ise on kitsekarjus, kuid kõndides iga päev 10-15km, on see ilmselt hea ettevalmistus mägiultrate jooksmiseks.  Tarahumarad on maailmas oma jooksualase võimekusega palju tähelepanu pälvinud, kuivõrd suudavad läbida joostes väga pikki maid ning nagu näitab nimetatud võistlus, siis ka igati edukalt.

Fotod: FB