Uudised 21.04.2017
Autor
Janek Oblikas

Vale treeningu tulemuseks võivad olla ka rütmihäired

Uudise pilt

Seitse Tallinna maratoniks valmistuvat jooksjat läbisid enne regulaarsete treeningutega alustamist põhjaliku tervisekontrolli – jooksjate eelnev treenitus ja koormustaluvus on erinevad, mistõttu põhjalik audit oli vajalik. 

Kui inimese igapäevases koormuses on ette näha muutusi, on koormustesti tegemine igati vajalik ettevõtmine, märkis Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr. Toomas Põld.  Uurisime, kui tihti ja miks koormustesti tegemine vajalik on. 

Tavaliselt võetakse koormustesti tegemine kavva siis, kui treeningutega on jõutud nii kaugele, et soovitakse paika saada õiged jooksukiirused ja pulsitasemed, kuid tervisekontrolli esmane eesmärk on ikka ennetada võimalikke hilisemaid terviseprobleeme.

Miks on koormustest harrastussportlasele vajalik?

„Tervisekontroll näitab, kas inimesele sobib pikem sportlik tegevus (pikamaajooks) või mitte,“ vastas dr. Põld.  „Koormustesti eesmärk on aru saada, millise koormusega tuleks trenni teha, et ei tekiks rütmihäireid või õhupuudust. Koormustesti võrdlusbaasiks on inimeste keskmised näidud.  Kui koormustesti näitajad on võrdlusrühmaga võrreldes alla keskmise, tuleks koormust lisada ettevaatlikult ja samm-sammult.“

Millised on suuremad vead, mis inimesed treeningutega alustades teevad? 

„Organismi tuleks suuremateks koormusteks samm-sammult ette valmistada, muidu on oht, et oma tervis rikutakse ära.“

„Kõige sagedamini tekivad valede treeningute tulemusel südame rütmihäired. Süda ei pea kasvanud koormusele vastu ja tekivad häired, mis võivad viia erinevate probleemideni, südame seiskumiseni, väga kiire pulsini, jne.

Kui sageli võiks koormustesti teha?

„40-aastane võiks koormustesti või tervise auditi teha iga kolme aasta tagant.  Selles vanuses tekivad juba füsioloogilised muutused, lihased kuluvad, veresoonte seintesse tekivad muutused, taastumisreaktsioonid aeglustuvad.“

„50-aastane võiks oma tervist kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant, 60-aastane iga aasta.“

„Kõige olulisem on loomulikult jälgida oma enesetunnet,“ jäi dr. Põld oma soovitustest pragmaatiliseks.  „Kui inimesel kaebusi ei ole, siis uuringut ei tuleks teha uuringu enda pärast. Naljatlemisi võib küll öelda, et ei ole inimest ilma diagnoosita, on liiga vähe uuritud inimene, kuid soovitaks ikka jälgida oma enesetunnet ning kui see halveneb, võtta ka tervisekontroll kavva.“

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.

Viimased uudised

Janek Oblikas
janek@marathon100.com
+372 51 088 30