Otsustasin osaleda jaanuaris, kuigi meeles mõlkus sümpaatsena Barcelona maraton juba eelmise aasta lõpust.
Lumi on sulanud! Jooksuhooaeg on alanud! Mistõttu on ka viimane aeg tutvustada sel aastal Eestis toimuvaid maratone.
Olles 100% aus tuleb tõdeda, et taas kord oli maratoni valikul mängus saatuse sõrm (ehk siis minu abikaasa). Novembri lõpus selgus, et tal tuleb ette võtta väike tööalane reis Lõuna-Koreasse.
Otsus minna Veneetsia maratonile sündis ligi aasta enne jooksu, mil abikaasa teatas, et samal ajal toimub selline suurepärane kunstiüritus nagu Veneetsia biennaal.
Talvel on endale jooksualast meelelahutust suht raske leida. Justkui midagi on puudu, kui on olnud harjumus suht tihedalt jooksuüritustel osaleda.
Sügisel jooksin Frankfurtis edukalt oma 37-nda maratoni. Seletamatul põhjusel oli see üks minu kergemaid maratone - enesetunde poolest. See andis positiivse tõuke panna ennast kirja veel kahe
Veebruariks maratoni otsides langes minu valik Sevillale. Ega Euroopas väga palju muid valikuid polegi ja oma ca 4500 osalejaga on see veebruaris Euroopas toimuvatest jooksudest vist suurim.
Mart Einasto käis (tegelikult küll jooksis ja väga kiiresti) Hong Kongi maratonil veebruari alguses ning käesolev jutt on lühiülevaade tema kogemustest antud maratonilt.
Indrek Jürgenstein on jooksja, kes käinud mitmetel maratonidel väljaspool Eestit. Käesolev jutuke on tema kirjasulest väikene ülevaade Gran Canaria maratonist.
