Oli raske nagu tavaliselt, aga ka ilus nagu tavaliselt

Mis suvi see on kui mägedesse ei saa! Kuna inflatsioon on hetkel pööraselt kõrge, siis valisime jooksmiseks soodsama sihtkoha, Rumeenia. Me polnud seal keegi käinud, seega jäime põnevusega ootama, millega see Balkani maa meid üllatab.

Selleaastane seltskond oli neljaliikmeline: mina, Ago, Marko, Margus.

Reisi marsruut oli lend Tallinn-Frankfurt-Bukarest ning sealt rendiautoga esmalt Brasovisse, kus olime öö ja sealt edasi jooksusihtkohta Fundatasse. Kuna Brasovisse jõudsime kell 16 ajal, siis oli meil piisavalt aega ümbrusega tutvust teha. Brasovis on väga ilus itaaliapärane vanalinn.

Brasov

Fundata asub Brasovist ca 50 km eemal.

Jooksu start ja finiš on samas kohas, Cheile Gradistei Resortis - uskumatult kena mägikuurort Karpaatide vahel. Kogu hotellikompleks koos erinevate atraktsioonidega kuulub ühele perekonnale. Meil õnnestus läbi juhuste kohapeal omanikuga kohtuda, ülimalt sõbralik ja lahke tüüp Alex. Alex on perepoeg, kes võttis majandamise üle 2006 aastal. Loomulikult tervitas ta meid oma lahkusega kui õhtusöögil toodi meile kõigepealt tervitusnaps (ca 50 kraadine ploominaps ehk samakas) ja lõpus ka dessert maja poolt.

Fundata on nagu Itaalia või Šveitsi mägikülake. Kõik on puhas, ilus, hooldatud. Ümberringi on kõrged mäed, kohati veel lumiste tippudega.

Fundata, Cheile Gradistei Resort

Selles külas olime me 2 ööd, üks öö enne jooksu ja teine öö peale jooksu.

Eelneval õhtul võtsime oma stardimaterjalid välja. Lisaks rinnanumbrile sisaldas see maratoni särki, šokolaadi, energiajooki ja väga palju erinevaid sooduskuponge.

Jooks ise oli 2 ringi. Üks suurem tõus 6ndalt 12ndale kilomeetrile ja palju väiksemaid nukikesi ja nii teine ring samamoodi.

Rajaprofiil

Start oli 18. juuni hommikul kell 10.30. Kella 8 ajal oli väljas meeletu udu, nähtavus võis olla maksimaalselt 100 meetrit. Umbes tund aega hiljem oli udu haihtunud ja sinises taevas vaid mõni pilveke.

Hommikusöök oli hotellis tavapärane, valikus olid erinavad munavariandid (keedetud, praetud, pudruna), singid, juustud, vorstid, saiad, müslid jne.

Meie start oli koos poolmaratoni jooksjatega. Tegelikult lasti nemad ca 5 minutit enne meid rajale. 21 km jooksjaid oli stardiprotokollis ca 950 ja 42 km jooksjaid ca 100. Mina olin nr 1! Mulle ei meenu, kas ma kunagi lastejooksu olen number 1 all jooksnud, nii et see võis olla minu esimene nr 1 rinnanumber – natuke erilisem ikka kui näiteks nr 2 😊

Rajaprofiil kaardilt vaadates on üsna hirmus, aga kui need kaks nukki välja jätta, siis ei tundugi nii hull. Nii me mõtlesime.

Jooksu alguses oli kohe mõnus laskumine, misjärel üsna järsk tõusunukk, aga oli teada, et neid tõusunukke siin on, nii et ei midagi üllatavat.

6ndaks kilomeetriks oli tasast maad olnud mõnedsajad meetrid, koguaeg oli üles-alla. Ja siis see algas - tõus 6ndalt 12ndale kilomeetrile, 1150 m pealt 1750 meetrile. Kui sellest 6 kilomeetrisest vahepalast esimesed 2 km oli täitsa normaalne nurk, mida kergelt tippides läbitud sai, siis selle vahepala viimased kilomeetrid läksid nii käest ära, et jooksmine ei tulnud mõttessegi. „Päris mõnus oli.“ Ja siis teine pool, järjest 6 km laskumist. Pinnas ja laskumisnurk olid sellised – hea, et jalgu ära ei murdnud. Reiepealsetega tuli hoogu pidurdada, muidu oleks tempo liiga kõrgeks läinud ja liiga kõrgele tempole oleks järgnenud korralik kukerpallitamine.

Ja siis ringi viimased 3 km. Oli lootus, et äkki saab normaalselt ka joosta.. umbes kilomeetri jagu saigi, aga tõusuüllatused jätkusid. 3 km peale oli veel kolm korralikku präänikut. Ja siis.. ..esimene ring läbi, teadustaja tervitas ja soovis teiseks ringiks jaksu. Viimast korda olimegi kõik koos uue ringi alguses.

Rajaolud, vaated ja TP

Psühholoogiliselt väga karm minna uuele ringile, kui on ette teada palju higi ja vaeva esimesele ringile sai jäetud. Esimene tõus, mida esimesel ringil joostud sai, enam ei saanud. Raske oli, säästsime energiat järgmisteks tõusudeks. Seesama 6-12 km tõus oli kolm korda järsemaks muutunud. Paar km sai veel tipitud, aga siis läksid käed põlvedele ja puusa ja isegi edasi liikumine valmistas raskusi, kohati läks samm vasakule ja paremale, keha pidi ikka korralikult ettepoole kallutama, et mäest tagasi alla ei veereks. Eks oma osa raskusest pani kõrguste vahe ka meile koormaks, aga tõesti oli väga raske. Mäest alla ei saanud ka enam sellise hooga nagu esimesel ringil.. reiepealsed andsid endast märku, et nad lõpetavad koostöö kui nende piinamist ei lõpeta. Koostöö lõpetamine oleks tähendanud krampide ja igasuguste muude ootamatute murede teket. Mõned pisted juba lõid reide, aga vedelad magneesiumid ja ühe kohaliku jooksja viimane krampide vastane tablett lahendasid peaaegu olukorra. Tableti tegime Markoga pooleks, sest tema lihased olid suhteliselt samas seisus.

Kui suurest laskumisest kuidagi alla olime saanud, oli lõpuni veel tühised 4 kilomeetrit. „Tühised.“ Peaaegu oli juba meelest läinud, et kolm mõnusat tõusu on vaja veel võtta. Aga lõpuks said ka need ületatud!

Markoga ületasime finishijoone sõbralikult koos sama ajaga 5:38:45, kohad protokollis 29 ja 30. Ago ja Margus tulid ka koos mõni hetk hiljem.

Ago ja Margus 200 m enne finishit

Aa ja, mis väärib veel märkimist, et 42 km oli niivõrd kõrvaldistants, et minu ja Marko lõpetamise ajal polnud finishikoridoris ei teadustajat ega ka fotograafi. Ago ja Marguse lõpetamise ajal toimusid lastejooksud, neil oli võimalus koos lastega lõpetada 😊. Medalitüdrukud olid õnneks olemas ja medalid saime kenasti kaela.

#TiimVoka vasakult: Margus, Ago, Marko, Ringo

Koos medaliga anti meile voutcher, millega sai kõrvaltelgist omale ühe pasta ja nullise Heinekeni lunastada. Sponsori Heineken polnud kahjuks õigeks ajaks kohale jõudnud, nii et pidime kõrvaltelgi kõrval olevast telgist ise omale Heinekeni ostma.

Rajal oli ringi kohta 3 TPd, 6, 12 ja 18 km, lisaks uuele ringile minnes veepunkt. TP-des pakuti vett, apelsini, sidrunit, õuna, banaani, vahvlit, juustu ja šokolaadi. Šokolaad, mis oli seebi maitsega - võibolla oli see mingi spets energiaallikas, aga ma polnud selliseks maitseüllatuseks valmis.. ..ja seda ei saanud välja ka sülitada, sest see kleepus kohe hammaste külge, ainult näpuga urgitsedes sai selle kuidagi hammaste küljest lahti.

Ilm oli maratoni jaoks igati sobilik, stardis oli ca +16C, aga jooksu käigus temperatuur tõusis, samas kõige kõrgemas punktis tõmbas kananaha ihule ja oli üsna jahe.

Mainin ära, et nii mõnigi poolmaratoni jooksja või õigem oleks öelda läbija sai meilt ringiga sisse 😊.

Reglemendis oli kirjas kaks kindlat asja, mis peab rajale kaasa võtma, need olid telefon ja kilekas. Kuna minul ja Agol polnud kilekat kaasa võetud, tegime Brasovis Decathlonist kileka ostu, et ikka kindlalt rajale pääseks. Kuna aga ilm oli ilus päikesepaisteline, ei hakanud me kilekat rajale kaasa vedama. Õnneks keegi ei kontrollinud seda ja õnneks ei läinud vaja ka. Meenub, et Mount Blanci maratonil kontrolliti kohustuslik varustus numbri kätteandmisel üle ja igasugune kilejope läbi ei läinud – kuna mägedes võivad ilmaolud väga kiiresti muutuda, siis pidi kilekas olema nii tuule- kui veekindel. 

Kui poistega hotelli Spa-keskuse mullivannis maratoni kokku võtsime, sai tõdetud, et pole vahet kas Chamonix, Davos, Brixen või Fundata - see et kuskil mäetipp kõrgem või madalam on, ei tähenda, et rada raskem või lihtsam oleks. Meil oli selline õrn lootus, et saame see aasta lihtsamalt hakkama – ei saanud. Oli raske nagu tavaliselt, aga samas ka ilus nagu tavaliselt! Eks kui lihtsamalt tahame, siis jookseme linnamaratone 😊

Järgmisel päeval sõitsime autoga musta mere äärde Constantasse, kus paar päeva lihtsalt relaxisime. Tee peale jäi Rumeenia üks vaatamisväärsusi, Dracula loss.

Bran Castle (Dracula´s Castle in Transilvania)

Rumeenia on Eestiga võrreldes soodne. Toidud on maitsvad, inimesed viisakad, linnad puhtad (vähemalt need kohad mida meie külastasime). Kuna Rumeenia on suur riik, siis nägime ainult tükikest – võimalusel avastaks seda maad veel!

Ja nagu ikka, järgmise aasta mõtted on juba töös!

Run on Fun 😊

Möödunud aastate suveseikluste kokkuvõtted on läbi www.marathon100.com veebilehe leitavad nendel linkidel:

05.07.2014       Gornergrat Zermatt Marathon (Šveits)

Esimesel alpijooksul jäid memuaarid kirja panemata.

04.07.2015       Montafon Arlberg Marathon (Austria)

https://marathon100.com/uudised/vaata/6km-asfalti-5km-matkateid-ja-31km-metsateid

29.06.2016       Marathon du Mont-Blanc (Prantsusmaa)

https://marathon100.com/uudised/vaata/marathon-du-mont-blanc-26-juuni-2016-ning-enne-ja-parast

29.07.2017       Davos SwissAlpine Marathon (Šveits)

https://www.marathon100.com/uudised/vaata/davos-swissalpine-marathon

07.07.2018       Marató Dels Cims/Andorra Ultra Trail (Andorra)

https://marathon100.com/uudised/vaata/andorra-ultratrail-2018-maraton-pureneedes

13.07.2019       Tryavna Ultra (Bulgaaria)

https://marathon100.com/uudised/vaata/magimaraton-bulgaarias-tryavna-ultra-the-spirit-of-the-balkans

03.07.2021       Brixen Dolomiten Marathon (Itaalia)

https://marathon100.com/uudised/vaata/jooksumaraton-itaalias-louna-tirooli-dolomiitides-brixen-dolomiten-marathon-2021

#tiimvoka #investeerimemälestustesse #DHLCarpathianMarathon #cheilegradisteiresort #cheilegradistei #ringoreisid